Eesti riiklik geodeetiline võrk

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Geodeetiliseks võrguks nimetatakse maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel mõõtmistel ja topograafilistel mõõdistamistel[1]. See peab tagama territooriumi kaardistamise ja andmekogude pidamise ühtses koordinaatide süsteemis.

Eesti riiklik geodeetiline võrk on mõõdetud GPS tehnoloogiat kasutades ja jaotatud klassidesse vastavalt Eesti geodeetilisele süsteemile järgmiselt: I klassi võrk, II klassi võrk ja tihendusvõrk.[2] I klassi võrku täiendab Maa-ameti hallatav globaalse positsioneerimise püsijaamade võrk ESTREF, mis tagab riikliku geodeetilise võrgu järjepideva monitooringu.[3] Nimetatud võrkude punktid ja nende koordinaadid on aluseks teistele geodeetilise võrkude rajamisele Eestis. Geodeetlise võrgu punktide andmed on kantud geodeetiliste punktide andmekogusse, mida haldab Maa-amet.

I ja II klassi geodeetilised võrgud[muuda | muuda lähteteksti]

I klassi võrk koosneb 13 punktist (12 pinnasemärki ja 1 GNSS-püsijaam), punktide vaheline kaugus on 70-110 km. Punktide määramise keskmine ruutviga on ± 1 cm ja suhteline viga 1 : 7 000 000.

II klassi võrk koosneb 199 punktist. Punktid on hajutatud Eesti piirides ühtlaselt, vahekaugusega ca 15 km. Punktide määramise keskmine ruutviga on ± 1 cm ja suhteline viga 1 : 500 000.[2]

I-II klassi võrgud valmisid 1998 aastal ja on EUREF-võrgu tihenduseks Eestis.[4]

Riiklik geodeetiline võrk I, II klass


Tihendusvõrk[muuda | muuda lähteteksti]

Tihendusvõrk on loodud objektide kaupa aastatel 1992-2001 Maa-ameti tellimusel erinevate geodeesiafirmade poolt. Tihendusvõrk koosneb 3922 punktist (põhiliselt paarispunktid), punktipaaride vaheline kaugus on keskmiselt 5 km ehk punktide tiheduseks on üks punktipaar 16-25 km² kohta. Paarispunktide omavaheline kaugus on keskmiselt 500 m. Punktide määramise keskmine ruutviga on ± 1 … 3 cm ja suhteline viga 1 : 250 000, paarispunktide omavahelise määramise suhteline täpsus on 1 : 50 000.[2]

Geodeetiliste märkide kaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Geodeetilised punktid tähistatakse märkidega, arvestades geodeetilise võrgu liiki ja asukohta. Geodeetilise märgi kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, kus ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, takistada sellele juurdepääsu või sellega seotud mõõtmisi.[5]

  • Riikliku geodeetilise võrgu I ja II klassi märgi kaitsevöönd on viis meetrit märgi keskmest;
  • Eesti globaalse positsioneerimise püsijaamade referentsvõrgu püsijaama antenni kaitsevöönd on kolm meetrit püsijaama antenni paigalduskonstruktsioonist;
  • Tihendusvõrgu geodeetilise märgi kaitsevöönd on kolm meetrit märgi keskmest.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Geodeetilised võrgud". Maa-amet, 27.11.2019. Vaadatud 24.02.2021.
  2. 2,0 2,1 2,2 "Riiklik geodeetiline võrk". Maa-amet, 03.03.2020. Vaadatud 24.02.2021.
  3. "Geodeetiline süsteem". Keskkonnaminister, 31.10.2011. Vaadatud 24.02.2021.
  4. R. Valner, A. Rüdja. "National Report of Estonia". Vaadatud 24.02.2021.
  5. "Ruumiandmete seadus". Riigikogu, 09.10.2020. Vaadatud 24.02.2021.
  6. "Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord". Keskkonnaminister, 03.07.2013. Vaadatud 24.02.2021.