Eesti Saarte Kogu

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

MTÜ Eesti Saarte Kogu (lühend ESK) inglise k. The Association of Estonian Islands (lühend AEI)on Kuressaares registreeritud iseseisev eraõiguslik kasumit mittetaotlev organisatsioon, mille põhieesmärk on kaasa aidata Eesti saarte elu ja üldise arengu järjepidevusele ja ning kestlikkusele, teadvustades saarte kogukondade arengut takistavad tegurid ja probleemid ning võimalikud lahendused.[1]

ESK liikmeskonna moodustavad vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsilised ja juriidilised isikud, kes kuuluvad Eesti saarte endistesse või praegustesse kogukondadesse.

ESK on avalikes huvides tegutsev saarte kogukondade liikmete konsultatiivne organisatsioon, kes teeb oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks koostööd riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega, mittetulundusühingute, ettevõtjate ja üksikisikutega.

ESK asutati 5. detsembrisl 1992.a Muhus Mark Soosaare, Ants Varblanese, Laine Tarvise, Leo Filippovi ja Aado Keskpaikga eestvedamisel. Organisatsiooni on juhtinud Aado Keskpaik Muhust, Arvo Kullapere Vilsandilt, Reet Kokovkin Hiiumaalt ning Laine Tarvis ja Leo Filippov Saaremaalt.

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Möödunud kahekümne viie tegevusaasta jooksul on organisatsioonil rida sisulisi saavutusi:

- Püsiasustusega (väike)saarte seaduse ettevalmistamine ja selgitustöö tegemine (1993–2003); - Saarte arengukava ja programmi väljatöötamisele kaasaaitamine (1994-1995); - Saarte pärimuspäevade järjepidev korraldamine; - Saarte noorte omavahelise koostöö edendamine; - Saarte kultuuriprogrammi käivitamisele kaasaaitamine (käivitus 2008); - Väikesaarte programmi käivitamisele kaasaaitamine (käivitus 2011); - Osalemine EV valitsuse väikesaarte komisjoni tegevuses, mis töötas siseministeeriumi juures; - Koostöö edendamine teiste EL saarte elanike ja ühendustega Euroopa Väikesaarte Ühenduse (ESIN) liikmena; - Selgitustöö tegemine ministeeriumides ja omavalitsustes mitmete saartele vajalike tegevuste käivitamiseks: näit. väikesaarte ühendusteede (sadamate) ja parvlaevade ning postipaatide ehitamise riiklik kava, parameedikute väljõpe väikesaarte tarvis jms.; - Valitsusele, ministeeriumidele ja Riigikogule on saadetud arvukalt pöördumisi, milles tuuakse esile saartele olulistes eluvaldkondades probleeme ning esitati ettepanekuid olukorra muutmiseks.

ESK on algatanud ise ja olnud partneriks mitmetes arendusprojektides: − EL Interreg projektid “Vakka-Soome ja Väinamere jätkusuutliku kalamajanduse arengukava”, “Tuletornid turismitooteks”, “Rohelised saared” jt. - Analüütiline uuring “Püsiasustusega väikesaarte seaduse mõju ja teiste püsiasustusega saarte vajadused”, 2009;

- KÜSK-i poolt toetatud projekt “Eesti Saarte Kogu suutlikkuse tugevdamine” , 2014;

- Väikesaarte programmist EAS-i kaudu toetust saanud projekt ” Kestlik loodus-ja kultuuripärandi kasutamine väikesaarte majanduses /turismis”, 2015.

Organisatsiooni juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

ESK kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek ehk üldkogu, kuhu otsuste hääletamiseks iga saare ESK liikmed valivad oma hulgast volitatud hääleõigusliku esindaja. Hääletamisel- otsustamisel on pariteetsuse põhimõte, st igal saarel on üks hääl, sõltumata saare kogukonna suurusest. Üldkogude vahelisel ajal juhib ESK-d kolmeliikmeline eestseisus. Eestseisuse liikmed on valdavalt väikesaartelt. ESK eestseisuse abistamiseks tegutseb selle juurde moodustatud kaastöönõukogu, kuhu kutsutakse-kaasatakse ühiskonna erinevate valdkondade asjatundjaid. Kaastöönõukogus on osalenud Mark Soosaar, Maret Pank, Ain Sarv, Eva Touluze, Kai Võlli jt. Palgalised töötajad organisatsioonil puuduvad. Sekretariaadi tööd tegid Saarte Instituuti töötajad vabatahtliku tööna. ESK liikmete, saarte elanike ja saarte sõprade teavitamiseks töötab ESK üle-eestiline internetivõrgustik. Seisuga 01.01.2018 on ESKs liikmetena esindatud Eesti saarestiku 19 püsiasustusega saart.


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]