Saarte Instituut

Saarte Instituut (lühend SI) oli iseseisev teadusasutus aastatel 1991–1998, seejärel aastatel 1998–1999 Tallinna Tehnikaülikooli Saarte Instituut ning 1999–2012 Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledži osakond. Asutuse tegevus lõpetati 2012. aastal.

Ajalugu

Saarte Instituudi algatamise idee tekkis 1980. aastate lõpus ajurünnakutel, mille organiseerisid tollased Saare maakonna ja Hiiu maakonna juhid Ants Tammleht ja Tarmo Mänd koostöös saartelt pärit teadlastega. Professorid Juhan Peegel ja Herbert Ligi koostasid 1989. aastal Saarte Instituudi projekti, mis võeti aluseks asutuse loomisel. Nemad nägid Saarte Instituudi peaülesandena Lääne-Eesti saarestiku looduse ja rahva ning viimase loodud ainelise ja vaimse kultuuri võimalikult igakülgset ja põhjalikku uurimist. Selle töö üks olulisemaid tulemusi pidi aga olema niisuguse majandusliku ja sotsiaalse arengutee leidmine, mis säilitaks võimalikult palju saarte kordumatut omapära.

8. oktoobril 1990 tuli kokku SI asutav kogu, kus võeti vastu loodava instituudi põhikiri. Tollane Teaduste Akadeemia Keemia Instituudi teadussekretär Maret Pank sai asutavalt kogult volitused edasiseks organisatoorseks tööks. 15. jaanuaril 1991 arutas tolleaegne Eesti Teadusnõukogu akadeemik Arno Köörna juhtimisel Saarte Instituudi loomise vajalikkust. Arutelu tulemusena tehti Vabariigi Valitsusele instituudi loomise ettepanek, millele järgnes sellekohane korraldus nr 89-k 3. veebruarist 1991.

Saarte Instituudi juht alguspäevilt kuni selle töö lõpetamiseni 2012. aastal oli Maret Pank. Instituudi volikogus osalesid aktiivselt Ülo Kaevats, Aado Keskpaik, Arvo Kullapere, Anti Liiv, Heidi-Ingrid Maaroos, Sulev Mäeltsemees, Ülo Rehepapp, Jüri Kann, Olavi Pesti, Paul Tamkivi, Laine Tarvis jt.

Kuna 1996. aastal vastu võetud teaduskorralduse seaduse alusel pidi Saarte Instituut ühinema kas ülikooli või ministeeriumiga, allkirjastati 1998. aastal ühinemisleping Saarte Instituudi ja Tallinna Tehnikaülikooli vahel, mille tulemuseks oli autonoomne teadus- ja arendusasutus Tallinna Tehnikaülikooli Saarte Instituut, millel oli oma põhikiri, bilanss ja eelarve. Instituut sai Tallinna Tehnikaülikooli regionaalseks teadus- ja arenduskeskuseks, mille põhieesmärk oli kõigi Eesti asustatud saarte riikliku ja omavalitsusliku juhtimise jaoks vajaliku teadusteabe loomine, levitamine ja rakenduste väljatöötamine.

Instituudi edasise arengu jaoks järgmise tähtsa sammuna sõlmiti 30. aprillil 1999 Tallinna Tehnikaülikooli ja Saaremaa Omavalitsuste Liidu vahel Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledži (TTÜ KK) asutamise leping. Lepingus nähti ette TTÜ KK moodustamine, lähtudes Saare maakonna, Eesti saarte ja Lääne-Eesti regiooni arenguvajadustest. Endistele ülesannetele lisandus rakendusliku suunaga kõrghariduse andmine. Saarte Instituut säilis kui TTÜ KK osakond, mis tegeles uurimis- ja arendusprojektidega kuni 2012. aasta lõpuni. Tehnikaülikooli Kuressaare kolledž tegutseb tänapäevani.

Tegevuse lühikokkuvõte

1991. aastal alustati instituudis ajaloolis-ülevaatlike uurimustega koguteose "Saaremaa" koostamiseks. Teose I osa andis 2002. aastal välja Entsüklopeediakirjastus ja II osa 2007. aastal kirjastus Koolibri. SI tegi ka rakendusuuringuid ning aitas arendada Saare maakonna ja ülikoolide koostööd: 1995. aastal allkirjastati instituudi eestvedamisel leping Tartu Ülikooli ja Saare maavalitsuse vahel. Lepingu tulemusena hakkas maakonnas tööle Tartu Ülikooli esindus ja 1996. aastal sõlmiti analoogne leping ka Tallinna Tehnikaülikooliga.

Kuna SI eesmärk oli töötada kõigi Eesti asustatud saarte heaks, tegi ta tihedat sotsiaalset partnerlus-koostööd ka Eesti Saarte Koguga (ESK, asutatud 1992). Kohe peale ESK asutamist hakati ühiselt välja töötama saarte seadust. Esimese seadusevariandiga mindi Riigikogusse juba 1993. aastal. Vabariigi Valitsus ei toetanud saarte seaduse väljatöötamist, vaid tegi ettepaneku töötada välja saarte arengukava (1994, tellija Keskkonnaministeerium) ja sellel põhinev saarte programm (1995, tellija Siseministeerium). Mõlema ülesandega hakkas Saarte Instituut tegelema. Kui 1996. aastal algasid kuus regionaalpoliitilist programmi vastavalt Eesti regionaalarengu strateegiale, siis oli saarte programm üks neist. Eesmärk oli tagada saarte elanikele põhiteenuste kättesaadavus ning tugevdada saarte majanduse arengu- ja konkurentsivõimet. Programmi lükkas käima SI, kes seda ka esialgu juhtis. Saarte seadus võeti Riigikogus vastu püsiasustusega väikesaarte seadusena 2003. aastal ning saarte programm asendati Riigikogu tellitud ja Saarte Instituudis tehtud mõjuanalüüsi tulemusena tehtud ettepaneku alusel 2011. aastal väikesaarte programmiga.

Trükised, käsikirjad

• Saare maakond. Lühiülevaade. Saaremaa in Brief. Koost. Eelma, K., Halliko, K., Pank, M. Kuressaare, 1993, 29 lk.
• Eesti saarte arengukava. Käsikiri, koost. Keskpaik, A., Raagmaa, G., Pank M. jt. Keskkonnaministeerium, 1994, 87 lk.
• Eesti saarte infrastruktuuri arendamise riikliku programmi projekt. I osa. Käsikiri, koost. Einer, L., Siseministeerium, 1995, 86 lk.
• Eesti saarte infrastruktuuri arendamise riikliku programmi projekt. II osa. Käsikiri, koostaja Lauri Einer, Siseministeerium, 1995, 83 lk.
• Reisijate- ja kaubaveovood Lääne-Eesti parvlaevaliinidel. Käsikiri, koost. Pank, M., Eelma, K. jt, Kohaliku Omavalitsuse ja Regionaalse Arengu Amet, 1996, 89 lk.
• Saaremaa turismiuuring 1995. Käsikiri, koost. Pank, M., Turismiamet, 59 lk.
• Estonia’s Islands. Past and Present. Koost. Pank, M., Eelma, K., 1996, 64 lk.
• Pank, M. Estonia’s Islands. – Islander, Skye International Teleservice Centre (Scotland), 1997, Issue 4, lk 33–37.
• Maaroos, J., Nemvalts, V., Tamkivi, E., Pank, M., Eelma, K., Maaroos, H.-I. Südame-isheemiatõve riskitegurid ja individuaalse tervisekasvatuse tulemused projektis “Inimesed ja keskkonna tervis Eesti saartel. – Eesti Arst, 1997, nr 5, lk 402–404.
• Eelma, K., Pank, M. Eesti saarte elanike elustiil ja toimetulek. – Saarte elu murdlainetes. Toim. Assmuth, L., Kelam, A., Tallinn: TA Kirjastus, 1998, lk 75–99.
• Tamkivi, E., Nemvalts, V., Maaroos, H.-I., Pank, M., Maaroos, J. Suuõõne tervise näitajad projektis “Inimese ja keskkonna tervis Eesti saartel”. – Eesti Arst, 1998, nr 2.
• Sargma, M. Saare maakonna rahvastikusituatsiooni arengutendentsid. Käsikiri, Kuressaare: TTÜ Kuressaare Kolledž, 1999, 26 lk.
• Suure väina püsiühenduse sotsiaal-majanduslik mõju. Käsikiri, koostaja Eelma, K., Saare Maavalitsus, 2000, 49 lk.
• Pank, M., Eelma, K. Living Standard and Quality of Life on Estonian Islands. – The Baltic Sea Islands of Estonia: A Periphery in Transition. Eds. Assmuth, L.Kelam, A., Tallinn, 2001, lk 27–44.
• Pank, M. Specific Features of the Islands. – The Baltic Sea Islands of Estonia: A Periphery in Transition. Eds. Assmuth, L., Kelam, A., Tallinn, 2001, lk 18–26.
• Eesti saared – osa Eestist ja Euroopast. Koost. Pank, M., Keskpaik, A., Eelma, K. TTÜ Kuressaare Kolledži Saarte Instituut, 2001, 80 lk.
• Uibokand, E., Pruusapuu, L., Eelma, K. Nasva–Mändjala–Järve piirkonna sotsiaalmajandusliku, puhkemajandusliku ja keskkonnakaitselise tähtsuse uuring. Käsikiri, Kuressaare 2001, 31 lk.
• Saaremaa I Loodus. Aeg. Inimene. Toim. Mardiste, H., Nelis, R., Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2002, 623 lk.
• Edukas väikeettevõtlus ääremaal. Ettevõtluse käsiraamat. Toim. Pank,M., Kuressaare: TTÜ Kuressaare Kolledž, 2006, 178 lk.
• Saaremaa II Ajalugu. Majandus. Kultuur. Toim: Kärt Jänes-Kapp, Enn Randma, Malle Soosaar, Tallinn: Koolibri, 2007, 1136 lk.
• Keskpaik, A., Eelma, K., Pank M. Püsiasustusega väikesaarte seaduse mõju ning teiste püsiasustusega saarte vajadused. Riigikogu kantselei, 2009, 66 lk.
• Keskpaik, A., Eelma, K., Pank M. Eesti saared 21. sajandi hakul – mahajäämus või toimetulek. Riigikogu Toimetised, 2009 (19), lk 171–180.
• Keskpaik, A., Pank, M., Salong, H. Eesti väikesaared. Tallinn: Koolibri, 2009, 239 lk.
• Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledži kümme aastat 1999-2009. Kuressaare: TTÜ Kuressaare Kolledž, 2009, 96 lk.

Allikad

• Rihvk, R. Asutamisel on Saarte Instituut. Eesti Päevaleht, 12. mai 1990, lk 5
• Ligi, H., Peegel J. Milline peaks olema Saarte Instituut, Meie Maa, 11. mai 1990
• Saarte Instituut kui Kuressaare kolledži eelkäija, kogumikus Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledži kümme aastat 1999-2009, koostajad Eelma K., Nelis R., Pank M., Kuressaare: TTÜ Kuressaare Kolledž, 2009, lk 9–16
• Rüütel, H. Regionaalsete kõrgkoolide osa regionaalses arengus Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledži näitel. Bakalaureusetöö, TTÜ Humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituut, Tallinn, 2003
• Andres Sepp. Saarte instituut jäi riigi rahalisest toetusest ilma. Eesti Päevaleht, 17. veebruar 1999