Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali elutööpreemia

Allikas: Vikipeedia

Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali elutööpreemia on üks Eesti Kultuurkapitali välja antavast elutööpreemiast, mis määratakse kultuuri- ja sporditegelastele elutöö eest. Igal aastal antakse välja kaheksa Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiat.[1]

Preemiasumma suurused kinnitab Eesti Kultuurkapitali nõukogu igal aastal eraldi. Koos rahalise preemiaga antakse laureaadile preemia tunnusmärk. Alates 2013. aastast on selleks messingust kera ("Jonnakas", mille autorid on Risto Tali ja Rait Siska). Kera on valmistatud trugimise meetodil, kaetud poleeriga ning raskuseks tinavalu. Kerale on söövitatud Eesti Kultuurkapitali logo elemendid ning graveeritud valdkonna või sihtkapitali nimetus, laureaadi nimi ja aastaarv. Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate ja sihtkapitalide elutööpreemiate laureaadid saavad kuldse poleeriga 200 mm diameetriga kera.[1]

Kehakultuuri ja spordi sihtkapitali elutööpreemia laureaadid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2011: Ando Palginõmm (Pärnu ja Eesti kergejõustikuelu edasiviija, tippsportlaste koolitaja ning kümnete kergejõustiklaste Eesti koondisesse ja maailma tasemele aidanud treener)
  • 2012: Johannes Noormägi (läbi aegade staažikamaid ja edukamaid noorte võrkpallitreenereid ning tulevaste treenerite kasvataja)
  • 2013: Märt Kermon (mitmekordne Eesti korvpallimeister, plejaadi Eesti tippmängijate treener, töötanud ka alaliidu peasekretärina ja panustanud alasse mitmes komisjonis)
  • 2014: Sirje Eomõis (teenekas treener, kes on säranud koos endaloodud klubi „Rütmika“ õpilastega sadadel võimlemisvõistlustel, tegutsenud kohtunikuna, juhendanud naisi vesivõimlemistreeningutel ning seisnud Tartu võimlemispidude taaselustamise eest)
  • 2015: Lembitu Kuuse (televisiooni raudvara – võitude ja kaotuste edastaja, kelle häält tunneb iga eestimaalane ning kelle emotsionaalsed ja kaasakiskuvad reportaažid on hullutanud spordisõpru mitu kümnendit)
  • 2016: Iivo Nei (Kerese pärandi edasikandja – enam kui 60 aastat aktiivselt Eesti maleelus osalenud rahvusvaheline meister, kes on juhendanud treenerina nii maailmameistreid kui ka Tallinna Malekooli pisikesi poisse ja tüdrukuid, ning mälestusväärse telesaate „Malekool“ eestvedaja)
  • 2017: Jüri Kalmus (jalgrattaspordi edendaja ja enam kui 50 aastat aktiivselt Eesti jalgrattaspordi arengusse panustanud noortetreener, kelle õpilastest on sirgunud suurmeistrid nii spordis kui elus)
  • 2018: Uno Kajak (Eesti kahevõistluse teerajaja)
  • 2019: Ervin Liebert (eluaegne spordimees)
  • 2020: Kaidu Meitern (silmapaistev sporditraumatoloog – sportlasena kuulus Eesti kergejõustikukoondisesse, seejärel siirdus abiliste leeri, olles Eestis artroskoopilise kirurgia üks rajajaid ja maaletoojaid. Panustanud sporditraumatoloogia arengusse, aidanud mitmeid Eesti tippsportlasi)
  • 2021: Gunnar Kuura (kehakultuuri ja spordi sihtkapitali elutööpreemia Eesti uisutamise raudvarale – 30 aastat nii ilu- kui kiiruisutamise arengusse panustanud alaliidu võtmeisikule, kes oli 20 aastat Eesti uisuliidu peasekretär ning kelle eestvedamisel on Eesti ja Tallinn saanud mitmel korral iluuisutamise rahvusvaheliste tiitlivõistluste korraldamisõiguse.)
  • 2022: René Meimer (kahevõistluse olümpiapronksi Allar Levandi esimene treener, Tallinna Pedagoogilise Instituudi suusaspordi õppejõud ning sealse uue eriala, rekreatsioonikorralduse looja. Viimased kümmekond aastat on ta pühendunud kepikõnni kui liikumisharrastuse arendamisele Eestis, täites praegugi Eesti Kepikõnni Liidu asepresidendi kohustusi. Aastate jooksul on temalt ilmunud erinevates väljaannetes artikleid nii suusahüpetest, triatlonist, kepikõnnist kui ka laiemalt liikumisharrastusest.)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]