Märt Kermon
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Märt Kermon (sündinud 17. mail 1940) on eesti korvpallur ja treener. Kermon on korvpallurina kuulunud Tallinna Dünamo ja Tallinna Kalevi meeskondadesse ning töötanud Kalevi esindusmeeskonna ja Eesti koondise peatreenerina, tema õpilaste hulka kuuluvad Tiit Sokk, Jüri Neissaar ja Tõnu Lust. Kermon on olnud Eesti Korvpalliliidu peasekretär.[1]
Haridustee
[muuda | muuda lähteteksti]Märt Kermon on lõpetanud 1958. aastal Tallinna 22. Keskkooli ning 1965. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi (TPedI) koolijuhtide kvalifikatsiooni tõstmise (KKT) eriala. 1959–1960 õppis Kermon Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusosakonnas.[1] 2019. aastal sai eliittreeneri kutsetunnistuse.[2]
Sportlastee
[muuda | muuda lähteteksti]Kermoni huvi korvpalli vastu tärkas 14-15-aastaselt[3] ning korvpallikarjääri alustas ta Tallinna Dünamo meeskonnas Märt Sepiku käe all. Kermon kuulus võistkonda 1956–1961.[1][4] Meeskonnaga võideti 1958. aastal Nõukogude Liidu koolinoorte spartakiaadi pronks ning Eesti noortemeistreid.[1] Hooaegadel1961/1962 ja 1963/1964 mängis Kermon Tallinna Pedagoogilise Instituudi meeskonnas.[4]
1964. aastal liitus Kermon Tallinna Kaleviga, mille ridades mängis ta 1973. aastani. Kaleviga võideti aastatel 1967, 1968 ja 1971 Eesti meistrivõistlustel esikoht ning 1966, 1969, 1970 ja 1973 hõbe. Lisaks võideti 1968, 1969, 1971 ja 1972 karikavõistluseid ning 1965 suvespartakiaad.[1][4] Kalevis kuulusid Kermoni võistkonnakaaslaste hulka näiteks Jaak Salumets, Jaak Lipso ja Heino Lill.[5]
1995. ja 1996. aastal võitis Kermon seeniorite meistrivõistlustel pronksi.[1]
Töö treenerina
[muuda | muuda lähteteksti]Kermon alustas treeneritööd Tallinna Keskrajooni Laste ja Noorte Spordikoolis, kus ta töötas aastatel 1963–1975. Pärast seda tegutses ta 1975–1982 Tallinna Spordiinternaatkoolis, 1986–1991 Eesti Spordigümnaasiumis ning Nõmme Spordiklubis, Keila Korvpallikoolis ja Turba gümnaasiumi spordiklassi treenerina.[6]
Lisaks on Kermon töötanud Eesti noortekoondise vanemtreenerina ning 1983–1985 Kalevi meeskonna ja Eesti koondise peatreenerina.[1] Kermon tegutses treenerina veel kõrges vanuses, viimati spordiklubis RIM ja TTÜ Korvpallikoolis.[5]
Saavutused treenerina
[muuda | muuda lähteteksti]- 1982 Nõukogude Liidu juunioride meistrivõistluste hõbe ja 1983 pronks
- 1988 ja 1989 Nõukogude Liidu noorte meistrivõistlustel pronks
- 1976 ja 1987 üleliiduliste spordiinternaatkoolide turniiri esikoht
- 1975, 1980, 1981, 1988 Balti turniiri esikoht
- 19 auhinnakohta Eesti noorte meistrivõistlustel
- Põhjala-Karja noorte ja täiskasvanute meistrivõistluste esikohad[1]
- 2017 Eesti meistrivõistlustel U16 hõbe
- 2019 Eesti meistrivõistlustel U18 esikoht
- 2024 Eesti karikavõistlustel U16 hõbe[5]
Kermon on töötanud 1994-1997 Eesti Korvpalliliidu projektijuhina ja 1997-2001 peasekretärina.[1]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Märt Kermon on 178 cm pikk.[4] Tal on kaks last.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 "Kermon, Märt". Eesti Entsüklopeedia. 2011. Vaadatud 19.04.2025.
- ↑ "Eesti sai kolm uut kõrgeima kategooriaga treenerit". Eesti Olümpiakomitee. 17.06.2019. Vaadatud 19.04.2025.
- ↑ Semiskar, Siim (2020). "100 lugu. Märt Kermon: korvpall on nagu luuremäng, kus tuleb vastane üle kavaldada". Basket.ee. Vaadatud 19.04.2025.
- 1 2 3 4 "Märt Kermon". Basket.ee. Vaadatud 19.04.2025.
- 1 2 3 "Otsing: Märt Kermon". Sport24.ee. Vaadatud 19.04.2025.
- 1 2 Boikov, Siim (17.05.2020). "Teenekas korvpallitreener Märt Kermon sai 80-aastaseks". ERR.ee. Vaadatud 19.04.2025.
- ↑ Boikov, Siim (08.02.2024). "Matti Killing ja Märt Kermon teenisid spordi elutööpreemia". ERR.ee. Vaadatud 19.04.2025.