Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring on Kultuuriministeeriumi tellitav lõimumisvaldkonna sõltumatu süvauuring. Integratsiooni monitooringuid korraldatakse üle Eesti alates 2000. aastast. Sihtrühmad, keda monitooringu raames küsitletakse on eestlased, eesti keelest erineva emakeelega püsielanikud ning alates 2017. aastast uussisserändajad. Monitooringu peamised uurimisvaldkonnad, mis puudutavad eri rahvusest inimeste elu Eestis, on haridus, tööturg, meedia, vähemusrahvuste ja etniliste gruppide keel ja kultuur, võrdne kohtlemine, kodakondsus, keeleõpe ja uussisserändajate kohanemine. Monitooringus kasutatakse peamise uurimismeetodina kvalitatiivset uurimismeetodit. Monitooringu tulemused annavad sissevaate Eesti lõimumispoliitika ja lõimumisprotsesside kohta.

Monitooringute tulemused[muuda | muuda lähteteksti]

2017. aasta tulemused[muuda | muuda lähteteksti]

Murekohad:

  • Teisest rahvusest elanike positsioon Eesti tööturul on eestlastega võrreldes halvem, eriti puudutab see naisi.
  • Eestlased ja teisest rahvusest elanikud toimetavad peamiselt oma keeleruumis.
  • Määratlemata kodakondsusega isikute soov omandada Eesti kodakondsus on hakanud langema.
  • Usaldus riigiinstitutsioonide vastu on teistest rahvustest inimestel jätkuvalt madalam kui eestlastel.

Paranenud näitajad:

  • Teistest rahvustest inimeste eesti keele oskus on paranemas ja vajadus eesti keele järele on suurenemas nii vabal ajal kui ka tööl.
  • Neli inimest viiest olid nõus, et nad on keskmise või tugeva riigiidentiteedi kandjateks.
  • Enamik Eesti elanikke pooldab selgelt eestikeelse õppega alustamist juba lasteaias ja toetus keelepõhisele eristamisele hariduses on langemas.
  • Suur osa uussisserändajatest on Eesti eluga hästi kohanenud.

2015. aasta tulemused[muuda | muuda lähteteksti]

Murekohad:

  • Määratlemata kodakondsusega isikute hulk väheneb aeglaselt, kuigi nende seas on palju Eestis sündinud ja eesti keelt heal tasemel oskavaid noori.
  • Rahvusgruppide vahel on suurenenud sotsiaal-majandusliku ja poliitilise ebavõrdsuse tajumine, mistõttu nähakse näiteks venekeelsete koolide reformeerimise tulemusi negatiivses võtmes.
  • Eestivenelaste tervikgrupi usaldus Eesti riigiinstitutsioonide vastu on eestlastega võrreldes oluliselt madalam, eriti puudutab see vanemat põlvkonda.
  • Ida-Virumaa lõimumisnäitajad on nõrgad.

Paranenud näitajad:

  • Eesti keele oskus vähemusrahvuste seas paraneb ja keele oskuse positiivne sümboolne tähendus suureneb.
  • Teistest rahvustest noorte usaldus riigiinstitutsioonide vastu on lähedane eestikeelsete noorte omale.
  • Eestivenelaste kuuluvustunne ja eestlaste kaasamisvalmidus on suurenenud.
  • Varasemate monitooringutega võrreldes on eestlaste suhtumine kodakondsusnõuete leevendamisse muutunud toetavamaks.

Eesti lõimumispoliitika[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti lõimumispoliitika tähtsaim alusdokument on valdkondlik arengukava "Lõimuv Eesti 2020", mis sõnastab rahvastiku ühtsustamisele kaasaaitavad eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks. Tähtsaim saavutus uusisserändajate toetamiseks on kohanemisprogramm. Lõimumisest ülevaate saamiseks korraldataksegi Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Ühiskonna Integratsiooni monitooring 2017 https://www.kul.ee/et/EIM2017
  2. Eesti Ühiskonna Integratsiooni monitooring 2015 https://www.kul.ee/et/eesti-uhiskonna-loimumismonitooring-2015
  3. Eesti Ühiskonna Integratsiooni monitooring 2011 https://www.kul.ee/et/eesti-uhiskonna-integratsiooni-monitooring-2011-0
  4. Eesti Ühiskonna Integratsiooni monitooring 2008 https://www.kul.ee/et/integratsiooni-monitooring-2008