Eesti Õpilasesinduste Liit

Allikas: Vikipeedia

Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL) on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis ühendab Eesti üld-, kutse- ja erihariduskoolide õpilasesindusi (õpilaskogusid, õpilasomavalitsusi).

EÕEL on suurim õpilaste esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu ligi 90 000 õpilast. EÕEL esindab Eesti õpilasi suhetes riigi-, kohalike omavalitsuste aga ka muude institutsioonidega ning rahvusvahelisel tasandil.[1]

EÕELi igapäevatööd koordineerib juhatus, mis valitakse igal kevadel üheks aastaks. Juhatuse valib EÕEL-i liikmetest koosnev ning kaks korda aastas – kevadel ja sügisel – koos käiv üldkoosolek. Eesti Õpilasesinduste Liidul on 177 liiget (aprilli 2017 seisuga).[2]

Juhatuse kõrval on ka 2 palgalist töötajat:

  • tegevjuht
  • avaliku poliitika ekspert, juhatuse nõunik

Kronoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

  • 18. oktoobril 1998 moodustati Eesti Õpilasomavalitsuste Liit.
  • 2006. aasta aprillis otsustati nimi muuta Eesti Õpilasesinduste Liiduks.[3]

Tegevmeeskond 2017/2018[4][muuda | muuda lähteteksti]

Juhatuse koosseis 2017/2018:

  • Andreanne Kallas – esimees
  • Marcus Ehasoo – aseesimees

Valdkonnajuhid 2017/2018:

  • German Skuja – liikmete valdkond
  • Anna Martha Seer – kultuurivaldkond
  • Marcus Ehasoo al 25.10 – rahvusvaheliste suhete valdkond
  • Joosep Kään – kommunikatsioonivaldkond
  • Marcus Ehasoo – avaliku poliitika valdkond

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Seoses Eesti taasiseseisvumisega said alguse ka muutused meie hariduselus ja koolisüsteemis. Aegamööda on hakatud õpiprotsessis väärtustama õpetaja ja õpilase koostööd. Õpilastel tekkis üha suurem huvi oma tuleviku kujundamisel kaasa rääkida. Selle võimaluse pakkusid neile lääneriikide eeskujul koolides moodustatud õpilasomavalitsused, mis levisid kiiresti üle kogu Eesti.

Asutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu loomise eeletapiks võib pidada 1996. aasta jaanuari, mil Tallinna kesklinna koolide eestvedamisel kutsuti kokku õpilasesindajad ülepealinna, et asutada Tallinna Õpilasliit. Kahjuks jäi mõte teostamata, kuid 18. detsembril 1996. aastal otsustasid Gustav Adolfi Gümnaasium, Tallinna 21. Keskkool, Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna Prantsuse Lütseum ja Tallinna Reaalkool moodustada Viie Kooli Koostöölepingu Liidu, täna tuntud ka G5 nime all, millest sai tulevase Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu esimene alaliit.

Algusajad[muuda | muuda lähteteksti]

1997. aasta detsembris alustas G5 koostööd Avatud Eesti Fondiga. G5 teostatud ja Avatud Eesti Fondi toetusel aset leidnud projekt kandis nime “Õppija õigus”. Selle raames tutvustasid G5 õpilased oma tööd ja kogemusi Tallinnas, Tartus, Viljandis, Viru- ja Võrumaal. 1998. aasta 17.-18. oktoobril toimus Tallinna Pedagoogika Ülikoolis üldkogu, kus õpilaseesindajad otsustasid moodustada mitteformaalse õpilasomavalitsuste regionaalseid alaliite ühendava katusorganisatsiooni Eesti Õpilasomavalitsuste Liit.

23. septembril 2000. aastal kinnitas Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu IV üldkogu juhatuse poolt välja pakutud struktuurireformi projekti, mille kohaselt kuuluvad rohkem kui 150 liikmesõpilasesindust Eesti Õpilasomavalitsuste Liitu mitte enam alaliitude, vaid üksikliikmetena. Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu igapäevatööd koordineerib üldkoosoleku poolt valitud juhatus. Vajadusel sõlmib juhatus täiendavaid lepinguid projektijuhtidega, kes soovivad projekti Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu egiidi all läbi viia. Olles kahe tegevusaasta jooksul otsinud Eesti seadusandlusest võimalust organisatsiooni ametlikult registreerida, jõudsime arengus uue verstapostini, milleks on mittetulundusühing Eesti Õpilasomavalitsuste Liit. Seni toetas meid ürituste ja projektide läbiviimisel sihtasutus Omanäolise Kooli Arenduskeskus. 2006.aastal otsustas Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu üldkoosolek muuta liidu nime Eesti Õpilasesinduste Liiduks.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]