Eerik Kedars
Eerik Kedars (sündinud 29. novembril 1936 Tallinnas) on eesti endine tennisist ja sporditegelane.
Ta lõpetas 1955. aastal Tallinna 2. Keskkooli ja 1964. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonna.[1]
Kedarsit suunas koolis spordiga tegelema kehalise kasvatuse õpetaja Bernhard-Johannes Lillemägi, tennisetreeninguid alustas ta 1948. aastal Evald Kree juhendamisel. Ta tuli 1954. aastal paarismängus Nõukogude Liidu noortemeistriks ning 1958. aastal üksikmängus Dünamo üleliiduliseks meistriks, võitis 1960. ja 1961. aastal paarismängus NL-i meistrivõistlustel pronksmedali, oli 1957. aastal NL-i edetabelis 9. kohal. Ta kuulus 1961. ja 1965, aastal NL-i võistkondlikuks meistriks tulnud Eesti võistkonda, 3 korral kuldmedali võitnud üleliidulisse Dünamo võistkonda ja maavõistlusel Rumeeniaga NL-i koondisse. Ta võitis Eesti meistrivõistlustel 1955. aastal üksikmängus kuldmedali ja aastatel 1954–1964 paarismängus 7 kuldmedalit, sai ka 10 hõbe- ja 6 pronksmedalit, mängis 75 korda Eesti koondises.[1]
Kedars tegutses vabariikliku kategooria tennisekohtunikuna, kuulus aastatel 1960–1988 tenniseföderatsiooni presiidiumi ja 1989–1993 Eesti Tennise Liidu juhatusse, töötas 1976–1980 Tallinna Mererajooni RSN täitevkomitee esimehe asetäitjana ja 1980–1984 Eesti NSV tervishoiuministri asetäitjana.[1]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1957 NSV Liidu meistersportlane
- 1962 NSV Liidu aumeistersportlane
- 1986 Eesti NSV Tenniseföderatsiooni auliige
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Kedars, Eerik - Eesti Entsüklopeedia". entsyklopeedia.ee. Vaadatud 11. juunil 2024.