Edward Emerson Barnard

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Edward Emerson Barnard
EdwardEmersonBarnard.jpg
Sündinud 16. detsember 1857
Nashville, Tennessee
Surnud 6. veebruar 1923 (65-aastaselt)
Williams Bay, Wisconsin
Rahvus ameeriklane
Teadlaskarjäär
Tegevusala(d) astronoomia
Tuntumad tööd astrofotograafia
Barnardi täht
Tunnustus Lalandi auhind
Jansseni medal
Bruce'i medal

Edward Emerson Barnard (16. detsember 18576. veebruar 1923) oli Ameerika Ühendriikide astronoom.

Barnardi perekond oli vaene ning seetõttu ei saanud ta kooliharidust. Ta sai 9-aastaselt fotograafi abiliseks ning hiljem tekkis tal huvi astronoomia vastu. 1876. aastal ostis Barnard teleskoobi ning 1881. aastal avastas ta oma esimese komeedi. Barnard sai oma kodulinna Nashville'i amatöörastronoomide hulgas tuntuks ning nad kogusid piisavalt raha, et ta saaks minna õppima Vanderbilti Ülikooli. Barnard ei lõpetanud ülikooli kunagi, kuid ta sai tööle Licki observatooriumi.

Barnard avastas 1892. aastal Amalthea ning sai Galileo Galilei järel teiseks inimeseks, kes on avastanud Jupiteri kaaslase. Amalthea oli viimane visuaalse vaatluse abil avastatud Jupiteri kaaslane ning kõik hilisemad kaaslased on avastatud kosmoseaparaatide, fotoplaatide jms abil.

1895. aastal asus ta tööle Chicago Ülikooli, kus ta sai kasutada Yerkesi observatooriumi teleskoopi. Yerkesis töötades pildistas ta Linnuteed ning avastas koos Max Wolfiga, et teatud Linnutee tumedamad piirkonnad koosnevad kosmilisest gaasist ja tolmust, mis takistavad kaugemate tähtede vaatlemist. 1916. aastal arvutas ta välja Barnardi tähe omaliikumise, mis on suurim teadaolev omaliikumine.[1]

Barnard suri 6. veebruaril 1923 ning on maetud Nashville'i.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Edward Emerson Barnard (December 16, 1857 - February 6, 1923)". Messier SEDS. Vaadatud 11. september 2020.