Eduard Blossfeldt

Eduard (Edgar) Blossfeldt (27. november 1919 Tallinn – 2. märts 2012 Saksamaa) oli eesti jalgpallur, võrkpallur, treener, kohtunik ja sporditegelane.

Ta lõpetas 1938. aastal Tallinna saksa poeglaste reaalgümnaasiumi ja 1963. aastal Saksamaal Kölni spordiülikooli juures võrkpalli erialal kehakultuurikursused.

Teda tõi spordi juurde 1933. aastal võimlemisõpetaja Ago Rooseste. Ta mängis mitmes meeskonnas jalgpalli ning tuli Estonia meeskonna väravavahina kolm korda Eesti meistriks. Võrkpallis tuli ta Eesti meistriks Tallinna ÜENÜTO võrkpallimeeskonnas. Ta mängis ka Tallinna Kalevi meeskonnas jäähokit ja Tallinna Spordiklubi meeskonnas korvpalli.

Märtsis 1941 põgenes ta Saksamaale; 1942. aastal mängis korvpalli juba sealses rahvusmeeskonnas. 1943. aastal naasis Eestisse, kuid 1944. aastal põgenes lõplikult Saksamaale. Sõja lõppedes elas ta Geislingeni põgenikelaagris. 1947. aastal osales ta Augsburgis peetud Balti olümpial, kuuludes Eesti jalgpallimeeskonda.

Aastatel 1958–1985 töötas ta Saksamaa LV Võrkpalliliidu treenerina, teda on nimetatud Saksamaa võrkpalli isaks. Müncheni suveolümpiamängude ajal oli ta võrkpalliturniiri tegevdirektor. Pärast 1985. aastat oli tehniline koordinaator võrkpalliliidus; ta on olnud Saksamaa LV võrkpalli rahvusmeeskonna treener. Ta tegutses spordikohtunikuna ja sai 1963. aastal võrkpallis rahvusvahelise kategooria kohtunikuks.

Ta kirjutas võrkpalliõpiku, mis ilmus 1971. aastal; sellest on ilmunud seitse trükki ja see on tõlgitud saksa keelest ka soome, rootsi ja norra keelde.

Isiklikku

Tema vennatütar on Marika Blossfeldt.

Välislingid

• Biograafia ESBL-is