Dresdeni roheline teemant

Dresdeni roheline teemant, ka Dresdeni roheline, on looduslikult rohelise värvusega 41-karaadine tilgakujulise (pendeloque) fassettlihviga teemant, mis on paigutatud teemantitega kaunistatud kübara-agraffi ja asub Dresdenis Grünes Gewölbe muuseumis.^[1] Kivi särav-õunroheline värvus on tekkinud arvatavasti loodusliku päritoluga radioaktiivsuse mõjul, mis on mõjutanud kivi tema ladestuskohas.^[2]

Kirjeldus

Dresdeni roheline teemant on ligikaudu mandlikujuline, see kaalub 40,70 karaati ja on mõõtudes 29,75 × 19,88 × 10,29 mm. Teemant on värvuselt selge roheka tooniga. Teemandi fassettlihvi iseloomustab selge sümmeetria ja peen lihvitus, mida peetakse haruldaseks enne 1741. aastat lõigatud ja lihvitud kivi kohta. Märgatud on kivi suuruse ja kuju sarnasust Hope'i teemandiga.^[3]

Kivi on nimetatud kunagise Saksi kuurvürstide ja kuningate residentsi Dresdeni järgi. Rohelise teemandi ostis Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August III. See kuulus Wettinite varakambrisse ja on tänapäeval eksponeeritud Grünes Gewölbe muuseumi uues osas (Neues Grüne Gewölbe).

Ajaloost

Teemandi täpne päritolukoht on teadmata, selleks on peetud nii Indiat kui ka Brasiiliat. Esmakordselt mainitakse seda 1722. aastal Londonis, kus juveel lõigati välja 119,5-karaadisest toorkivist. 1741. või 1742. aastal ostis kuningas August III kivi Leipzigis 400 000 taalri eest^[4].

Õuekullassepp Johann Friedrich Dinglinger paigutas kivi Kuldvillaku ordeni ripatsisse (lisaks rohelisele teemandile oli sinna paigutatud ka nelinurkse padija kujuga 49,71-karaadine Dresdeni valge teemant). Õuejuveliir Franz Michael Diespach valmistas sellest Friedrich August I tellimusel 1768. aastal kaks ehet, millest üks oli tänaseni säilinud 14,1 cm pikkune kübara-agraff, millesse on paigutatud Dresdeni roheline teemant, kaks 6,3 ja 19,3 karaati kaaluvat suuremat briljanti ja 411 keskmise suurusega ning väiksemat briljanti. See ehe kuulus Saksi kuurvürstide kroonijuveelide hulka.

Pärast Teist maailmasõda viidi see ehe koos rohelise teemandiga sõjasaagina Nõukogude Liitu ja asus seal aastail 1945–1958.

2019. aastal Grünes Gewölbe muuseumis toimunud vargusest pääses Dredeni roheline teemant tänu asjaolule, et oli laenutatud Metropolitani Kunstimuuseumisse^[5].

Viited

[1] W. Koeppe, A. Matisse Donefer-Hickie. Steadfast and Pure: How the "Dresden Green" Diamond Became a Symbol of Saxon Rule. - Metropolitan Museum of Art. - January 28, 2020

[2] The Dresden Green. - The World of Famous Gems

[3] The Dresden Green. - The World of Famous Gems

[4] Dresden Green: World Famous Diamonds. - Jeweller

[5] L. Laugen. Saksamaal Dresdenis varastati muuseumist kuni miljardi euro väärtuses aardeid. - Delfi, 25.11.2019

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]