Dorothy Parker

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Dorothy Parker

Dorothy Parker (neiupõlvenimi Dorothy Rotschild; 22. august 1893 West End, New Jersey7. juuni 1967) oli ameerika kirjanik ja luuletaja, kes sai tuntuks teravmeelsete ütluste ja lühijuttude kirjutamisega. Tal oli mitu hellitusnime, näiteks Dot ja Dottie.

Biograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Dorothy ema suri, kui ta oli nelja-aastane. Ta kasvas üles Upper West Side'is ning õppis rooma-katoliku algkoolis vaatamata sellele, et tema isa oli juut ja kasuema protestant. Dorothy kasuema, keda tüdruk kunagi omaks ei võtnud, suri, kui Dorothy oli üheksa-aastane. Hiljem asus Dorothy õppima Miss Dana's Schooli. Tema ametlik hariduskäik lõppes 13-aastaselt, kui ta lahkus koolist.

Tema onu Martin Rotschild uppus 1912. aastal reisilaeva Titanic katastroofis. Aasta hiljem suri ka isa.

Aastal 1917 abiellus ta Wall Streeti börsimaakleri Edwin Pond Parkeriga. Esimese maailmasõja tõttu pidi Edwin teenima Ameerika sõjaväes ning kodumaale naastes oli temast saanud morfiinisõltlane. Nende abielu purunes, hiljem on Dorothy väitnud, et ta abiellus ainuüksi seepärast, et muuta oma perekonnanime.

Aastail 19161920 töötas ta kirjandus- ja teatrikriitikuna. Töö kõrvalt teenis ta raha ka klaverimänguga tantsukoolis. Aastal 1917 müüs ta esimese luuletuse ajakirjale Vanity Fair, mõni kuu hiljem sai temast sama ajakirjaettevõtte Condé Nast väljaande Vogue toimetaja.

Aastal 1919 tutvus ta Robert Benchley ja Robert E. Sherwoodiga. Nad hakkasid koos lõunatama Algonquini hotellis. Neid hakati nimetama ümarlaudkondlasteks. Hiljem ühinesid ümarlauaga ka ajalehe kolumnistid Franklin Pierce Adams ja Alexander Woollcott, kes aitasid avaldada Parkeri iroonilisi märkusi. Parker oli ümarlaudkondlaste seas ainus naine.

Aastal 1920 vallandati Parker terava keele tõttu ajakirjast Vanity Fair.

Parker sai kuulsaks kõlvatute humoorikate lühiluuletustega, paljudes neis oli kajastatud tema ebaõnnestunud armusuhteid ja arvukaid enesetapukatseid.

Parker suri 74-aastaselt südameataki tagajärjel Volney hotellis. Tema testamendiga läks kogu ta vara Martin Luther Kingi Fondile.