Marjalutikas

Marjalutikas
	;
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda;
Klass	Putukad Insecta;
Selts	Nokalised Hemiptera;
Alamselts	Lutikalised Heteroptera;
Ülemsugukond	Pentatomoidea;
Sugukond	Kilplutiklased Pentatomidae;
Perekond	Dolycoris;
Liik	Marjalutikas;
Binaarne nimetus
	Dolycoris baccarum; (Linné 1758)

Marjalutikas (Dolycoris baccarum) on kilplutiklaste sugukonda kuuluv vaegmoondega putukaliik. Ta on laialt levinud põhjapoolkera metsavööndis. Eestis tavaline.

Marjalutikas on 10...15 mm pikkune tugev ning kolmnurkse kilbiga kaetud laia ja lapiku kehaga putukas. Marjalutika seljal on selgepiiriline peamiselt rohekates ja punakaspruunides toonides muster. Selle pinda ilmestavad väikesed mustad täpid. Lutika kattetiibade tipud on kilejad ja paiknevad puhkeolekus teineteise peal. Alakehal ja jäsemetel on peened, ainult luubi abil nähtavad karvakesed. Tundlad koosnevad vahelduvate tumedate ja heledate vöötidega pikkadest lülidest. Jäsemed on helepruunid. Tal on keha alla suunatud lüliline iminokk, mille sees paiknevad pisteharjased. Need surub ta mahla imemiseks taime kudedesse.

Lutikas toitub taimede mahlast; ta võib elada nii puudel, põõsastel kui ka rohttaimedel, kasutades toitumiseks nii lehti kui ka marju. Häirimisel eritab marjalutikas enesekaitseks vinanäärmetest ebameeldiva lõhna ja maitsega vedelikku. Näärmed paiknevad lutika rindmikus ning avanevad külgedel.

Marjalutikas muneb oma munad mitmekaupa lehtede pinnale.

Marjalutika valmik on Eestis levinud kogu suve jooksul, eriti aga suve teisel poolel. Marjaga koos suhu sattunud lutika tunneb igaüks eksimatult ära iseloomuliku väga ebameeldiva nn lutikamaitse järgi.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Marjalutikas andmebaasis eElurikkus