Diodoros Kronos

Allikas: Vikipeedia

Diodoros Kronos (kreeka Διόδωρος Κρόνος, 4.–3. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, Megara koolkonna esindaja, kes oli pärit Kaaria maakonnast Väike-Aasias.[1]

Diodoros Kronose isa oli Ameinias Iasosest ning ta õpetajaks Apollonios Kronos.[1] Diogenes Laertios väidab oma teoses "Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest", et ühel õhtusöögil Ptolemaios I-ga esitas Stilpon Diodorosele dialektilise küsimuse, millele viimane ei suutnud kohe vastata, mida talle ette heideti ning mistõttu anti talle pilkamiseks hüüdnimi Kronos (vanakreeka ὁ Κρόνος – eesti keeles "vana narr").[1] Diogenes jätkab kirjeldust väitega, et koosviibimiselt lahkununa kirjutas Diodoros probleemist kokkuvõtte ning võttis endalt seejärel ahastuses elu.[2] Selle loo tõepärasuses võib aga kahelda, sest Straboni teose "Geograafia" järgi päris Diodoros Kronose hüüdnime oma õpetaja Apollonioselt.[3]

Diodoros kuulus Megara koolkonna dialektikute hulka ning seetõttu pälvis ta ka hüüdnime Dialektik.[3] Aleksandria Clemensi "Stromata" kohaselt olevat ka Diodorose tütardest saanud dialektikud.[4] Tema õpilastena võib nimetada Dialektik Philonit ja stoikute koolkonna asutajat Zenonit Kitionist.[5]

Diodoros Kronose filosoofilistest seisukohtadest on teadmised fragmentaarsed. Arvatavasti oli tema peamiseks huviobjektiks loogika. Ta jätkas Eubulidese tööd paradokside vallas, olles Diogenes Laertiose väitel "Maskeeritud mehe paradoksi" (vanakreeka keeles ἐγκεκαλυμμένος) ja "Sarvede paradoksi" (vanakreeka keeles κερατίνης) autoriks. [1] (Samas paar lõiku varem nimetab Diogenes Laertios nende paradokside autorina Eubulidest ennast).[6] Märkimisväärseks on peetud Diodorose tööd tulevikku puudutavate kontingentsete propositsioonide vallas, mille osas koostas Diodoros Epiktetose "Kõnede" kohaselt "valitseva argumendi" (vanakreeka ὁ κυριεύων λόγος).[7]

Diogenes Laertios on talletanud väidetavasti Diodoros Kronose kohta kirjutatud Kallimachose epigrammi: "Momos ise kirjutas seinale: "Kronos on tark."" (Vanakreeka αὐτὸς ὁ Μῶμος ἔγραφεν ἐν τοίχοις, "ὁ Κρόνος ἐστὶ σοφός.).[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Diogenes Laertios, "Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest" II raamat, lõik 111
  2. Diogenes Laertios, "Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest" II raamat, lõik 112
  3. 3,0 3,1 Strabon, "Geograafia" XVII raamat, 3. peatükk, lõik 22
  4. Klemes Aleksandriast, "Stromata" IV raamat, 19.peatükk
  5. Diogenes Laertios, "Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest" VII raamat, lõigud 16 ja 25
  6. Diogenes Laertios, "Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest" II raamat, lõik 108
  7. Epiktetos, "Kõned" II raamat, 19. peatükk