Digiprügi
Digiprügi[1] on andmed, mis ei tooda lisandväärtust ei üksikindiviidi ega organisatsiooni tasandil.
Definitsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Digiprügil pole seni ametlikku definitsiooni. Termini suhteliselt aktiivne kasutamine on alanud aastatel 2019 või 2020. Digiprügi all mõistetakse mittevajalikku infot[2], mittevajalikke faile ja programme[2][3][4], vanu andmeid[5], mis segavad igapäevatööd, fotosid ja videoid[2][3], suuri hulki veebibrauserite kasutusandmeid (cookies)[3], kasutuid kontosid[3][6], mittevajalikke reklaame[3], vanu WiFi võrke[3].
Eestikeelses ruumis tegid esimese katse seda akadeemiliselt sõnastada Tallinna Ülikooli tudengid[1]. Digiprügi on andmed, mis ei tooda lisandväärtust ei üksikindiviidi ega organisatsiooni tasandil.
Digiprügi vähendamise tähtsus[muuda | muuda lähteteksti]
Globaalne soojenemine ja ökoloogiline olukord maakeeral suunavad inimkonda jätkusuutlikkuse ja säästlikkuse poole. Digiprügi on selles kontekstis üks muret tekitavatest aspektidest. 2009. aastal avaldas viirusetõrje ettevõte McAfee aruande[7], kus teatas, et iga päev kulub miljardite rämpskirjade kohaletoimetamiseks sama suur hulk energiat, kui kahele miljonile Ameerika kodule ja toodab sama palju kasvuhoonegaase, kui 3 miljonit autot. Prognoositakse[8], et kuue aasta pärast, aastal 2025 tarbivad andmehoidlad viiendiku kogu planeedi toodetud energiast ja on ühtlasi suurimaid reostajaid.
Lisaks ökoloogilistele põhjustele digiprügi kõrvaldamine aitab suurendada andmete turvalisust[6].
Digiprügi jalajälje mõõdikud[muuda | muuda lähteteksti]
- Tavalise e-kirja jalajälg 4 g CO2, e-kiri koos foto või suure failiga manuses 50 g CO2. 2019 saadeti päevas saadeti 293 miljardit e-kirja, 2024. aastaks on see arv prognooside kohaselt 361 miljardit. Aastaks 2024 kasutab e-posti 4,48 miljardit kasutajat.[9][10]
- 2-tunnise Netflixi video vaatamine võrdub 112–228 grammi CO2-ga. See võrdub nutitelefoni 23-kordse täislaadimisega.[11][12]
- Globaalne internetiliiklus ületab 2022. aastal 4,2 zettabaiti (4,2 triljonit gigabaiti). Ühe gigabaidi edastamise peale kulub 0,06 kWh, mis tähendab, et igal aastal kulub 252 TWh elektrit ainult andmete edastamise peale.[13]
- Andmekeskuste globaalne energianõudlus oli 2019. aastal 200 TWh. Aastatel 2010–2018 kasvas andmekeskuste salvestusruum 25-kordselt. Kui kasutusele võetakse tehisintellekt ja 5G, kasvavad nii salvestusruum kui ka energiatarve eksponentsiaalselt.[14][15]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 K. Tall, M. Riba, I. Nielsen (23.11.2020). "Digiprügi = võitlus nähtamatuga". Tallinna Ülikool. Vaadatud 28.12.2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 2,0 2,1 2,2 "Digitaalne koristuspäev". 20. aprill 2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 8.01.2021. Vaadatud 06.01.2021.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (6. mai 2020). "Digikoristuse ABC ehk soovitused digiprügi koristamiseks". Originaali arhiivikoopia seisuga 7.01.2021. Vaadatud 06.01.2021.
- ↑ Aile Jaansalu (30. märts 2019). "Digikoristuspäev Pärnu-Jaagupi Põhikoolis". Valla Teataja. Vaadatud 06.01.2021.
- ↑ Karl Gustav Adamsoo (15. jaanuar 2020). "31. jaanuaril toimub suur üle-eestiline digikoristuspäev". Vaadatud 06.01.2021.
- ↑ 6,0 6,1 Hardi Keerutaja (14. jaanuar 2020). "Digiprügi kustutamine muudab elu turvalisemaks". Digitark. Vaadatud 06.01.2021.
- ↑ McAfee (2009). "The carbon footprint of Email Spam Report" (PDF). Vaadatud 06.01.2021.
- ↑ The Guardian (11. detsember 2017). "'Tsunami of data' could consume one fifth of global electricity by 2025". The Guardian. Vaadatud 06.01.2021.
- ↑ J. Clement (2. oktoober 2020). "Number of e-mails per day worldwide 2017-2024". Vaadatud 06.01.2021.
- ↑ Mike Berners-Lee (2011). "How Bad Are Bananas?: The Carbon Footprint of Everythyng".
- ↑ Kamiya, G. (märts 2020). "The carbon footprint of streaming video: fact-checking the headlines". Vaadatud 06.01.2021.
- ↑ "Greenhouse Gas Equivalencies Calculator". Vaadatud 06.01.2021.
- ↑ Joshua Aslan, Kieren Mayers, Jonathan G. Koomey, Chris France (1. august 2017). "Electricity Intensity of Internet Data Transmission: Untangling the Estimates". Vaadatud 06.01.2021.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Eric Masanet, Arman Shehabi, Nuoa Lei, Sarah Smith, Jonathan Koomey (28. veebruar 2020). "Recalibrating global data center energy use estimates". Vaadatud 06.01.2021.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ George Kamiya (juuni 2020). "Data Centres and Data Transmission Networks". Vaadatud 06.01.2021.