Dhuoda
Dhuoda (sündinud u 802, surnud pärast 843) oli frangi aadlidaam, ühe oletuse järgi keisrinna Judithi õde. Ta on ainus teadaolev naiskirjanik 9. sajandist, oma pojale kirjutatud õpetusraamatu "Liber manualis" autor.
Eluloolist[muuda | muuda lähteteksti]
29. juunil 824 abiellus Dhuoda Aacheni lossikabelis Ludwig Vaga kaaskondlase Bernardiga Septimaniast. Enamjaolt Aachenis õukonnas viibiva mehe korraldusel elas ta Uzèsis, kust ta valitses abikaasa valdusi ja rahastas tema sõjalisi ettevõtmisi. Kuigi abikaasad elasid valdavalt lahus, sünnitas Dhuoda Bernardile lapsed:
- Wilhelm Septimaniast (sündis 29. novembril 826, suri 850. aastal)
- Bernard Plantevelue, Autuni, Rodezi ja Auvergne'i krahv (sündis 22. märtsil 841, suri 885/886)
- Regelinda
Dhuoda poeg Wilhelm hukati 850. aastal Charles II Paljaspea käsul mässulisuse eest (nagu ka tema isa Bernard kuus aastat varem, 844). Dhuoda käekäigust pärast seda pole midagi teada.[1]
Liber manualis[muuda | muuda lähteteksti]
Dhuoda poeg Wilhelm võeti vanemate juurest ära ja anti Charles Paljaspea õukonna hoole alla, kui ta oli 14 aastat vana. Ka Dhuoda noorema poja saatsid Bernard ja Uzesi piiskop ema juurest Akvitaaniasse veel enne lapse ristimist, tuues põhjuseks lapse viimise turvalisse kohta.
Ajavahemikus 30. novembrist 841 kuni 2. veebruarini 843. aastal kirjutas Dhuoda oma pojale Wilhelmile õpetusraamatu, mida nimetab liber manualis, et juhatada poega kristliku ja haritud eluviisi poole. Raamatus on koondatud toonase kristliku hariduse põhitõed, mida Dhuoda täiendab sinna vahele pistetud isiklike tähelepanekute ja mõtetega seisuslike, õukondlike, moraali- ja kristlike väärtuste kohta. Mõnes kohas eksperimenteeris ta tekstis arvsümboolika ja keelestruktuuriga (kasutades ladina värssi saksakeelse luule rütmidega) ning teksti raamisid sissejuhatus ja eessõna algul ning lõppsõna teksti järel.
Dhuoda kirjutatud raamat on ainus teadaolev naisautori teos karolingide perioodist. Peaaegu kõik, mis on Dhuoda kohta teada, pärineb sellestsamast raamatust. Teos annab märkimisväärselt põhjaliku arusaama Karolingide aja patriarhaalsest mõttemaailmast ja selle perioodi aadlike haridustasemest. Raamatus leiavad käsitlemist muuhulgas sellised patristilised ja varakeskaegsed autorid nagu Augustinus Hippost, Gregorius Toursist ja Alkuin, kuid ka antiikautorid nagu Ovidius.
Kuigi raamatu pealkirjas pole Wilhelmi nime, saab eessõna ja sissejuhatuse varal selgeks, kellele raamat on adresseeritud. Pühendumine kristlikule eluviisile oli oluline osa frangi aadli elust ja see on raamatu peamine teema. Arvatavasti kirjutas Dhuoda selle ka põhjusel, et ta kartis enda ja oma laste elu pärast ja mõned ajaloolased on arvanud, et tekst võis olla kaudselt suunatud enamatelegi lugejatele Charles Paljaspea õukonnas. Raamatu lõpus on palve Wilhelmile õpetada kõike seda, mille kohta luges raamatust, ka oma nooremale vennale.
Teos polnud laiemalt tuntud 1975. aastani, mil avaldati trükis Pierre Riché'i tõlge prantsuse keelde.
Prantsusmaa Rahvusraamatukogus säilitatakse Nîmes'i raamatukogus olnud, arvatavasti 900. aastatel loodud koopiat osast sellest raamatust, kirjutatud karolingide minusklis musta ja punase tindiga 32 pärgamendilehele.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- K. Cherewatuk. Speculum matris : Duoda's manual. - FLORILEGIUM 10, 1988–1991
- E. White. A Mother’s Ninth-Century Manual on How to Be a Man. - The Paris Review. December 1, 2017
- Manuscrits de la bibliothèque Carré d'art de Nîmes. Manuel de Dhuoda. "Liber manualis Wilelmi." (digitaliseeritud käsikiri 901.–1000. aastast)
- "Liber manualis" Edouard Bondurandi 19. sajandi väljaandes Prantsusmaa Rahvusraamatukogus