De Havilland Gipsy Major

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Gipsy Major
DHGipsyMajor.JPG
Tootja de Havilland
Paigutus ridamootor
Eelkäija Gipsy III
Järeltulija Gipsy Six

De Havilland Gipsy Major (ka Gipsy IIIA) on 4-silindriline õhkjahutusega rippuvate silindritega ridamootor, mis loodi Suurbritannias 1932. aastal. See leidis kasutust paljudel väikelennukeil, mille seast kuulsaim oli de Havilland Tiger Moth.

Arendus ja tootmine[muuda | muuda lähteteksti]

Gipsy Major oli Gipsy III mootori edasiarendus, viimane aga omakorda de Havilland Gipsy mootori rippuvate ehk pööratud silindritega versioon. S.t silindrid asusid pööratud asendis karteri all, mistõttu propelleri võll oli mootori suhtes kõrgemal ning piloodil parem nähtavus ette ja allapoole. Pööratud asendi miinuseks oli suurenenud õlikulu, mida hilisematel versioonidel õnnestus kolvirõngaste parendamisega vähendada. Gipsy Major erines Gipsy III mootorist suurema töömahu poolest (silindri läbimõõtu suurendati 114 millimeetrilt 118 millimeetrini).

Gipsy Major oli tootmises nii de Havillandi Inglismaa tehases kui ka viimase tütarfirmas de Havilland Australia. Litsentsi alusel toodeti Itaalias Alfa Romeo ja Rumeenias Industria Aeronautică Română (IAR) tehastes. Kõigist versioonidest toodeti kokku 14 615 eksemplari, kusjuures Inglismaal (ja mujal Euroopas) toodetud mootorid olid meeter- ja Austraalias toodetud tollmõõdustikus.

Gipsy Majori edasiarenduseks sai 1934. aastal konstrueeritud analoogne 6-silindriline de Havilland Gipsy Six.

Kasutus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene Eestis ehitatud lennuk, mis sai omale Gipsy Major I mootori, oli Õhu- ja Gaasikaitse Liidu töökojas Poolast saadud litsentsi alusel ehitatud RWD-8 õppe- ja treeningulennuk. Kuna mootor jättis ekspluatatsioonil hea mulje, siis said ka lennubaasi aviotöökojas ehitatud Voldemar Posti, Otto Orgi ja Rein Tooma konstrueeritud PON-1a lennukid sama jõuallika. Samuti samade konstruktorite loodud PTO-4.

Versioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Gipsy Major I
Gipsy Major IC
Suurema surveastme (6:1) maksimaalsete pöörete arvuga versioon võidusõidulennukitele.
Gipsy Major ID
Lisakütusepump, varjestatud süütesüsteem ja -juhtmed.
Gipsy Major IF
Alumiiniumist silindripeadega, surveaste 5.25:1.
Gipsy Major II
Muutuvsammuga propelleriga
Gipsy Major 7
Gipsy Major 1D versioon sõjaväele.
Gipsy Major 10
Elektrilise starteriga.
Gipsy Major 30
Suurema töömahuga, surveaste 6.5:1.
Gipsy Major 50
Ülelaadimisega. Võimsus 197 hj.
Gipsy Major 200
Väikehelikopteri mootor. Võimsus 200 hj.
Gipsy Major 215
Turbokompressoriga helikopteri mootor. 220 hj.
Alfa Romeo 110
Alfa Romeo poolt Itaalias litsentsi alusel toodetud versioon.
de Havilland L-375-1
Gipsy Major I mootoritele Ameerika lennuväes antud tähistus.
IAR 4GI
Industria Aeronautică Română poolt Rumeenias litsentsi alusel toodetud versioon.

Tehnilised andmed[muuda | muuda lähteteksti]

Gipsy Major I[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tüüp: 4-silindriline õhkjahutusega rippuvate silindritega ridamootor
  • Silindri läbimõõt: 118 mm
  • Kolvikäik: 140 mm
  • Töömaht: 6,124 L
  • Pikkus: 1227 mm
  • Laius: 508 mm
  • Kõrgus: 752 mm
  • Tühimass: 136 kg (Mk 1F) kuni 146 kg (Mk 1D)
  • Võimsus: 145 hj (108 kW) pööretel 2,550 rpm

Surveaste: 5.25:1 (Mk 1 ja 1F) või 6.0:1 (teised versioonid)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Arvo Vercamer ja Toivo Kitvel. "Põhjakotkad 2". Külim, Tallinn 2015

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]