Dūķeri mõis

Dūķeri mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 88

Dūķeri mõis (saksa keeles Duckershof, läti keeles Dūķeru muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Veide kihelkonnas. Mõisakompleks asub tänapäeval Valmiera piirkonnas Kocēni vallas Dūķeri külas.

Ajalugu

Mõis on kujunenud Mujani vasallilinnuse valdustest. 1727. või 1728. aastal annetas Venemaa keiser Peeter II suurema osa sealsest valdusest krahv Gustav Reinhold von Löwenwoldele. Riigi valdusse jäänud linnuselääni aladest kujuneski Dūķeri mõis.

Keiser Paul I kinkis sealse mõisa kindral Germannile. See pantis mõisa aastal 1810 20 000 taalri eest George Mengdenile. Tolle lesk loovutas valduse aastal 1815 25 000 rubla eest Ernst Reinfeldile.

Aastal 1820 sai mõisa omanikuks Ernsti kasupoeg Gustav Loudon, kes aastal 1829 ka mõisa täievoliliseks omanikuks sai. Aastal 1838 pantis ta mõisa 25 000 rubla eest oma sugulasele Friedrich Schultzile. Aastal 1843 ostis Mathilda von Schultz mõisa 32 500 rubla eest endale ja müüs siis aastal 1853 40 000 rubla eest August von Oettingenile. Aastal 1871 omandas mõisa 32 180 rubla eest Volmari kodanik Wilhelm Schwartz.

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal kuus adramaad, sellele allus 117 mees- ning 141 naishinge. Aastal 1641 oli Dūķeri ja Mujāni mõisa suurus 29 ja 1/2 adramaad. Aastal 1688 oli mõisa suurus 20 ja 1/4 adramaad, aastal 1734 oli adramaid 4 ja 1/4, aastal 1757 aga 6 ja 1/4. Aastal 1823 oli mõisa suurus 4 ja 11/20 adramaad. Aastal 1832 oli mõisal adramaid 4 ja 11/21, aastal 1881 aga 1 ja 70/80, lisaks 4 ja 75/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.

Karjamõisad

Mõisale kuulus aastal 1816 üks karjamõisa: Slaweschen.