Curtiss P-40
Curtiss P-40 oli Ameerika Ühendriikide Curtiss-Wright Corporationi välja töötatud ühe kolbmootoriga (Allison V-1710 V-12) ühekohaline metallkonstruktsiooniga hävituslennuk, mille esmalend toimus 1938. aastal[1]. Lennuk oli põhiliselt kasutusel Teises maailmasõjas.
P-40 oli jätkuarendus sõjaeelsest lennukist Curtiss P-36 Hawk. Ameerika Ühendriikide lennuväes USAAC (alates 1941 USAAF) oli kõigi P-40 lennukite lisanimi Warhawk, RAF ja Rahvaste Ühenduse riikide õhujõududes oli P-40B ja P-40C hüüdnimeks Tomahawk ning P-40E ja uuematel Kittyhawk.
Relvastuseks oli 6 Browning M2 kuulipildujat, lennuk võis kanda kuni 907 kg pomme. Modifikatsioonidel P-40B olid ka lisakuulipildujad ja P-40C kaks automaatkahurit. Nõukogude Liidus vahetati osadel lennukitel mootor võimsama (Klimov M-105) mootori vastu ja paigaldati ka kuus raketti RS-82 [2]
P-40 lennukaugus oli 1050 km, lennuki suurim kiirus oli kuni 580 km/h ja lennulagi kuni 9,1 km.[3]
Esimesed 524 lennukit tellis USAAC 1939. aastal. Prantsusmaa tellis 140 lennukit, kuid ühtegi neist ei jõutud tarnida enne Prantsusmaa alistumist Saksamaale. Prantslaste tellitud lennukid saadeti Suurbritanniasse, kus neid peeti kehvemaks kui Hawker Hurricane'e, Supermarine Spitfire'sid või Messerschmitt Bf 109-id – ebapiisava mootori võimsuse tõttu suurematel kõrgustel. Lennukit kasutati rohkem Põhja-Aafrika ja idarindel[4].
P-40 sarja lennukeid ehitati kokku ligi 14 000, millest 930 kasutas Briti Rahvaste Ühendus, 2243 lennukit tarniti lendliisi lepinguga[5] Nõukogude Liidule.
P-40 olid relvastuses 23 riigi lennuväes, lennukite tootmine lõpetati 1944. aastal. P-40 kasutati näiteks Brasiilia lennuväes kuni 1958. aastani.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ American Aviation, osa 3, 1939, lk. 2.
- ↑ Carl-Frederik Geust & Gennadiy Petrov, Red Stars 4 Lend-lease aircraft in Russia, Apali, 2002, lk. 47.
- ↑ Francis H. Dean, America's Hundred Thousand, Atglen, Pennsylvania, Schiffer Publishing Ltd., 1997, lk. 235.
- ↑ Сафонов С. «Томогаук» в СССР. О самолёте «Кёртис» P-40 (рус.) // Крылья Родины. — М., 1999. — № 11. — lk. 7-9.
- ↑ Yefim Gordon, Soviet Air Power in World War 2, UK, Midland Ian Allan Publishing, 2008, lk. 435.