Conrad Quensel
See artikkel kõneleb Eestis tegutsenud Rootsi astronoomist; tema pojapoja, samanimelise entomoloogi kohta loe artiklist Conrad Quensel (entomoloog). |
Conrad Quensel (16. aprill 1676 Stockholm – 13. jaanuar 1732 Lund) oli Eesti Liivimaal tegutsenud rootsi astronoom ja meteoroloog.[1]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Conrad Quensel oli Turu õuekohtu assessori poeg.[1]
Õppis algul Uppsalas, aastast 1692 Åbo akadeemias, hiljem oli samas dotsent, adjunkt ja notarius stipendiorum, mag. phil. (1694, Åbo), väitekiri "De indifferentissima ethica". Oli 1705–10 Pärnus Academia Gustavo-Carolina matemaatika ja astronoomia professor, samuti kvestor ja kalendrite tsensor, 1708 ka rektor. 1708 läks Rootsi. 1712–32 oli Lundi Ülikooli matemaatika ja astronoomia professor, korduvalt rektor. Pärnus juhendas kaht dissertatsiooni: 1708–09 Petrus Königi "Calculus eclipsium solis et lunae …" ja 1709 Samuel Flodini "De Atmospharaem".[1]
Conrad Quenseli samanimeline pojapoeg oli Rootsi looduseuurija ja entomoloog.
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Avaldas aastast 1714 Rootsi kohta üksikasjalike andmetega astronoomia kalendreid. 1720 andis välja esimese traktaadi heliotsentrilise kosmoloogia õigustamiseks Rootsis. Lundis koostas õpikuid ja tegi msg vaatlusi. Teaduste Seltsi liige (aastast 1728).[1]
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Compuctus cuclicus verus"
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Biographisk Lexicon över namnkunnige svenska män. Elfte Bandet. Uppsala, 1845, 426–422
- N. V. E. Nordenmark, Svensk astronomi och svenska astronomer 1700–1730. // Ark., Mat., Astr. et Fys. 24A (1933) 13
- Eelsalu, H. 300 aastat C. Quenseli sünnist. // Tähetorni kalender 1976. aastaks. Tallinn, 1975, 44–46
- Tering. A. Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1571–1798. Tartu, 2008, 283
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013