Christoph Weiditz
Christoph Weiditz (sündinud 1498 Strassburgis, surnud 1560 Augsburgis) oli saksa medaljöör, nikerdaja ja kullassepp.[1]
Eluloolist[muuda | muuda lähteteksti]
Christoph Weiditz kuulus kunstnike suguvõssa, kes tegutses 15. sajandi keskpaigast 16. sajandi keskpaigani Ülem-Reinimaal, ta oli maalikunstniku ja puulõikemeistri Hans Weiditzi vend[2]. Ta töötas aastail 1523–1525 Strassburgis, aastail 1525–1526 on teda mainitud Ulmis ja Oettingenis Švaabimaal ning 1526–1529 Augsburgis.[3]
1528–1529 reisis ta keiser Karl V saatjaskonnas Hispaaniasse ja töötas sealses õukonnas. Sellest perioodist pärineb tema Trachtenbuch. 1530 või 1532. aastal pöördus ta Augsburgi tagasi[4].
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Christoph Weiditzi loomingut iseloomustab kujunemine tema elu jooksul renessansi mõjutustega naiivsevõitu saksa sajandialguse vormikeelest säravaks renessanssmanerismiks.[5]
Kunstiajalooliselt hinnatuim on tema medalilooming, millest on säilinud 117 eset, enamasti dateeritud aastaisse 1523–1544. Weiditzit loetakse Saksamaa renessansi nelja tähtsaima medalikunstniku hulka Hans Schwarzi, Friedrich Hagenaueri ja Matthes Gebeli kõrval. Ta lõi ka väikeskulptuure.
Moe- ja olustikuajalooliselt on tänapäeval oluline allikmaterjal tema Hispaania-reisi perioodil loodud, tänapäeval Nürnbergis Rahvusmuuseumis asuv Trachtenbuch, milles ta jäädvustas reisil nähtut ja milles sisalduvad näiteks joonistused Mehhiko vallutajast Hernán Cortésist, Hispaania eri piirkondade rahvarõivastest ja esimesed Euroopas loodud joonistused Mehhiko põliselanikest, kes olid kolooniatest toodud Hispaaniasse.[6]
Pildid[muuda | muuda lähteteksti]
-
Lucretia. Pirnipuu, 1525 -
Ambrosius Volland. 1533 -
Saksi hertsog Georg Habemik, 1537 -
-
Auf die Manier gand Indianische Weiber, Ist nit mer dan aine herrauss kumen. p.1 -
Põlismehhiklane palgiga žongleerimas, lk. 8-9 -
Mehhiklased palli mängimas, lk. 10-11 -
Hernán Cortés lk. 77 -
Hobuste lastimine laevadele lk. 81-82
