Mine sisu juurde

Cartago

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib Costa Rica linnast; California linna kohta vaata artiklit Cartago (California)

Cartago

Pindala: 4,0 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 22 775 (2022)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 9° 52′ N, 83° 55′ W
Cartago (Costa Rica)
Cartago

Cartago on linn Costa Ricas, Cartago provintsi keskus. Asub 22 km riigi pealinnast San Josést idas Irazú vulkaani jalamil. 2008. aastal oli linna elanike arv 156 600.

Linn asutati 1563. aastal hispaania konkistadooride poolt ja oli 1823. aastani Costa Rica pealinn.

Pärast Kesk-Ameerika lahkulöömist Hispaaniast 1821. aastal oli linn koos Herediaga üks kahest, mis toetasid anneksiooni Mehhiko keisririigi koosseisu. Põhjuseks oli, et Cartagos ja Heredias elasid peamiselt aristokraatlikud maaomanikud, kes tahtsid oma koloniaalajastu privileege säilitada ja arvasid, et Mehhiko keisririigi koosseisus oleksid need paremini kaitstud, vastandudes nii iseseisvat Costa Rica vabariiki toetanud liberaalsetele San José ja Alajuela kaupmeestele. 5. aprillil 1823 toimunud Cartago ja San José vahel asuvas Ochomogo orus toimunud lahingu võitsid vabariiklased, mispeale kuulutati San José Costa Rica uueks pealinnaks.

1830. aastatel proovis Cartago uuesti saada pealinnaks, nn. kiirabiseadusega (Ley de la Ambulancia) pidi riigi pealinn iga nelja aasta järel vahetuma San José, Cartago, Heredia ja Alajuela vahel. Kui aga San Josést pärit riigipea Braulio Carrillo otsustas seaduse 1835. aastal tühistada ja rajada San José ja Heredia vahele uue neutraalse pealinna San Juan del Murciélago, nimetas Cartago linnavalitsus uueks riigipeaks Nicolás Ulloa Soto, kes pidi seaduse taastama. Temaga liitusid ka Heredia ja Alajuela, moodustades Kolme Linna Liiga. Kaks nädalat jooksul toimunud Liigasõjas jäi aga Liiga alla ja San José kindlustas end pealinnana.

Aastal 1723 hävitas linna vulkaanipurse. Suuri purustusi põhjustasid maavärinad aastatel 1822, 1841 ja 1910.

Cartago on palverännakute sihtpunkt. Linna Basílica de Nuestra Señora de Los Ángelese kirikus säilitatakse Musta Madonnat (La Negrita), millel arvatakse olevat ravitoime.