Carl Ruggles

Charles "Carl" Sprague Ruggles (11. märts 1876 – 24. oktoober 1971) oli rühmitusse American Five kuulunud ameerika päritolu helilooja.

Ta kirjutas viimistletud teoseid, kasutades muusikas "dissonantset ebakõla" (Charles Seegeri termin kirjeldamaks Rugglesi muusikat). Tema meetod atonaalsel kontrapunktil põhines mitteseeriatehnikal, ehk siis vältides kordusi helikõrguses kuni üldiselt fikseeritud numbrini nagu kaheksa, mil helikõrguse klassid sekkusid. Ta kirjutas heliteoseid teosammul, nii et tema looming on üsna väike.

Okkalise iseloomu poolest kuulsa Rugglesi sõprade hulka kuulusid Henry Cowell, Edgar Varese, Charles Ilves, Ruth Crawford Seeger ja Charles Seeger. Tema õpilaste hulka kuuluvad James Tenney ja Merton Brown. Dirigent Michael Tilson Thomas on tegelenud Rugglesi muusika tutvustamisega, salvestades Buffalo Filharmoonia orkestriga tema kogutud teosed ning aeg-ajalt esitades San Francisco Sümfooniaorkestriga "Sun-Treaderit". Ruggles oli ka äriliselt edukas maalija. Tema eluajal osteti temalt sadu maale.

Elukäik

Carl Ruggles sündis Marionis 1876. aastal. Tema ema suri, kui poiss oli noor ja teda kasvatas peamiselt vanaema. Rugglesi isal Nathanielil oli väidetavalt hasartmängudega probleeme ja ta mängis maha enamiku perelt päranduseks saadud rikkustest. Carl ei olnud isaga kunagi kuigi lähedane ja pärast tema 29. eluaastat ei kohtunud nad enam üldse.

Charles Ruggles lühendas oma nime "Carliks" noores eas (osaliselt imetlusest saksa heliloojate, eriti Richard Wagneri ja Richard Straussi vastu), ja kuigi ta seda lühendust kunagi seaduslikuks ei teinud, allkirjastas ta täiskasvanud eas kõik dokumendid ja signeeris teosed Carl Rugglesi nimega. Carl hakkas viiulit õppima nelja-aastaselt ühe kohaliku muusikaõpetaja käe all. Ta jätkas mängimist ja andis viiulikontserte, mis leidsid reeglina head vastuvõttu. Carl määrati 1892. aastal YMCA orkestri direktoriks.

1899. aastal avaldas C. W. Thompson & Co Rugglesi esimesed heliteosed. Need olid kolm laulu: "How Can I Be Blythe and Glad", "At Sea and Maiden" ja "Thy Mouth of Roses". Neist on säilinud vaid esimene, teised hävitas eeldatavasti Ruggles ise. Pere rahalise seisu halvenedes hakkas Ruggles tegema juhutöid ning eraviisiliselt viiulit ja muusikateooriat õpetama. Viimane ei toonud aga eriti sisse. 1902. aastast 1903. aasta juulini kirjutas ta muusikakriitikat ajalehtedes Belmont Tribune ja Watertown Tribune. Rugglesi kommentaarid olid otsekohesed, ta ei kartnud oma arvamust välja öelda.

1906. aastal tutvus ta laulja (kontraalt) Charlotte Snelliga, kellest sai hiljem tema abikaasa. Ruggles hakkas otsima püsivat töökohta, et ta võiks Charlotte'iga abielluda.

1912. aastal kolis Ruggles New Yorki ja hakkas kirjutama ooperit, mis põhines Gerhart Hauptmanni kirjutatud näidendil "Uppunud kell". See osutus pikaajaliseks protsessiks ja tingitud nii Ruggles loiust teostustempost ja saksavastasest suhtumisest (tingitud I maailmasõjast), ei lõpetanud ta seda ooperit kunagi. Ruggles jätkas kirjutamist, täiendades enda sissetulekut andeks kompositsioonikursusi. Oma poja neljandaks sünnipäevaks 1919. aastal kirjutas ta teose "Toys" sopranile ja klaverile; see oli esimene teos, mille ta kirjutas atonaalses, kontrapunktilises stiilis. Ta elas ja kirjutas muusikat New Yorgis kuni 1938. aastani, mil hakkas õpetama kompositsiooni Miami Ülikoolis ja jäi sinna 1943. aastani. Seejärel siirdus ta Vermonti, kus hakkas koolis õpetama kompositsiooni. Lühiajaline sõber Lou Harrison ütles Rugglesist lahti pärast loo "Angels" esitust 1949. aastal vanema helilooja rassismi tõttu, märkides konkreetselt, et lõunasöögi ajal Pennsylvania raudteejaamas New Yorgis oli Ruggles hüüdnud mustanahalisi solvavaid ja antisemiitlike solvanguid.

Ruggles suri Brenningtonis Vermonti osariigis 24. oktoobril 1971 vanusest tulenevate tüsistuste ja kopsupõletiku tõttu.

Muusika

Ruggles komponeerimisstiil põhines arvatavasti katse- ja eksitusmeetodil. Ta istus klaveri taha ning liigutas sõrmi klaviatuuril, kuulas põhjalikult sealt tulevat heli ... karjudes välja mõned read. Vastavalt Rugglesi enda väitele ei õppinud ta kunagi muusikateooriat; igal juhul ei analüüsinud ta kunagi teiste heliloojate teoseid. Kuna enamik tema varastest teostest (enne "Toysi") on hävinud, nende heliteoste stiili üle saab vaid spekuleerida. Arvustused näitavad sarnasusi 19. sajandi lõpus valitsenud romantismiga.

Tema lahkkõlaline, kontrapunkti stiil oli sarnane Arnold Schönbergi stiiliga, ent ta ei kasutanud sama kaheteist tooni süsteemi. Ta kasutas sarnast meetodit (ja võib-olla oli tegemist mõjutusega) nagu Charles Seegeri lahkkõlaline kontrapunkt ja üldiselt vältis kordusi helikõrguses 8 noodi jooksul. Ta ei kasutanud kunagi ka sprechstimme mitte üheski laulus, mis ta komponeeris, kuigi ta imetles Schönbergi "Pierrot Lunaire'i". Ta valmis vaid kümme heliteost, sest ta töötas aeglaselt ja komponeeris kaua. Siiski maalis ta sadu maale ja talle pakuti võimalust korraldada ühemehenäitus, millest ta loobus.

"Sun-treader", tema tuntuim teos, oli mõeldud suurele orkestrile. See oli inspireeritud luuletusest "Pauline", mille autor oli Robert Browning.

Lõpetatud muusikateoste nimekiri

• "Toys" (1919), laul sopranile ja klaverile
• "Angels" (1921), summutatud vaskpillidele (algselt kuuele trompetile)
• "Men" (1921), orkestrile
• "Vox Clamans in Deserto" (1923), sopranile ja orkestrile
• "Men and Mountains" (1924), orkestrile
• "Portals" (1925), keelpilliorkestrile
• "Sun-Treader" (1931), suurele orkestrile – 16 minuti pikkusena Rugglesi pikim ja kõige tuntum teos
• "Evocations" (1943), suurele orkestrile või üksikule klaverile
• "Organum" (1947), orkestrile
• "Exaltation" (1958), tema viimane lõpetatud teos, hümn abikaasa mälestuseks

Tunnustus

• 1954 – valiti Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia liikmeks

Kirjandus

• Miller, Leta E. and Lieberman, Frederic (1998). Lou Harrison: Composing a World. Oxford University Press. ISBN 0-19-511022-6
• Ziffrin, Marilyn J., (1994). "Carl Ruggles: composer, painter and storyteller". Urbana, University of Illinois Press. ISBN 0-252-02042-1

Välislingid

• Carl Ruggles in Winona[1]
• Art of the States: Carl Ruggles two works by the composer[2]
• The Carl Ruggles Papers at Irving S. Gilmore Music Library, Yale University[3]