Carl Johann von Hüene
Carl Johann von Hüene (1661 – 2. mai 1743) oli Hoyningen-Hüenede aadlisuguvõsast pärit Rootsi sõjaväelane ja maaomanik, kes osales Põhjasõjas. Ta oli Adila mõisnik.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Carl Johann von Hüene sündis 1661. aastal Heinrichi ja Catharina Hüene (sünninimega Polmann) perekonda[1].
1700. aastal sai Carl Johan Eestimaa aadlilipkonnas kornetiks, hiljem sai ta seal ka kortermeistriks. 1703. aastal sai ta Tallinna linnamajoriks.[2]
1705. aastal koondati pärast Narva langemist teiste rügementide riismed ühte uude pataljoni, mille ülemaks sai major Hüene. Selles ametis kurtis ta oma väikesearvulise pataljoni kehva varustuse üle.[3][4]
„Et minu komando all seisvad allohvitserid ja meeskond väga sageli kurdavad, et praegu ei ole neil enam pesu, saapaid ega sukki, ja sellepärast peab üle poole mehi käima paljajalu ja nii viletsalt läbi ajama, see sunnib mind minu väga kõrgesti sündinud härra kindralmajorile sellest kõige alandlikumalt ette kandma, seda enam, et külmad ning talv liginevad [...]“
Olles linnamajor, hoolitses Hüene ka Tallinna tänavate ja väljakute korra ning koristamise eest.[5]
Oma pataljoniga oli Hüene Tallinna garnisonis kuni 1710. aastani, mil linn venelastele langes.[3]
Pärast Põhjasõja lõppu sai Carl Johann von Hüene Vaikna mõisa valdajaks. Selles ametis esitas ta mõisa talupoegade kohta revisjonikomisjonile andmeid ning kui 1711. aastal plaaniti äsja langenud Eestimaa kindralkubermangus asunud traguneid talumaadele majutada ja sealt neile toitu koguda, oli tema Läänemaal üks ametnikke, kes majutuse ja toitlustusega tegeles.[6]
Carl Johann von Hüene suri 1743. aastal ning on maetud Tallinnasse.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700–1721. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.
- Lewenhaupt, Adam. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. 1920.
- Stackelberg, Otto Magnus von. Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. Kd. 3. Görlitz. 1939.