Carl Gustav von Staden

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Carl Gustav von Staden (ka Carl Gustav von Staaden; 1. november/12. november 1700 Tallinn – 1. mai/12. mai 1750 Tartu) oli Eesti vaimulik ja juhuluuletaja.

Aastani 1709 sai ta haridust koduõpetaja käe all. Aastatel 17091718 õppis ta Tallinna gümnaasiumis. Aastal 1710 haigestus perekond katku, Stadeni vanemad surid, kuid ta ise jäi ellu. Poisi võttis kasvatada ema onupoeg, Tallinna Niguliste koguduse õpetaja Arnold von Husen, kellel endal lapsi ei olnud. Aastal 1717 pidas ta reformatsiooni 200. aastapäeval Tallinna raekojas kõne "De beneficiis a Luthero per reformationem praestitis" ("Lutheri poolt reformatsiooni käigus kordasaadetud heategudest"). Gümnaasiumi lõpetamise puhul (aastal 1718) pidas ta kõne "De peregrinationum necessitate et utilitate" ("Palverännakute tarvilikkusest ja kasulikkusest"). Pärast gümnaasiumi lõpetamist immatrikuleerus ta novembris 1718 Halle Ülikooli, kuid õige varsti läks ta üle Jena Ülikooli (immatrikuleerus 17. aprillil 1719). Pärast ülikooli lõpetamist aastal 1722 pöördus ta Liivimaale tagasi ja ordineeriti 2. veebruaril/13. veebruaril 1725 kirikuõpetajaks.

Oli aastatel 17251744 Äksi Andrease koguduse õpetaja (introdutseeriti 21. veebruaril/4. märtsil 1725). Aastatel 17441750 oli ta Tartu Maarja koguduse õpetaja, olles veel Tartu linna konsistooriumi assessor[1].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Staden oli kaks korda abielus. Tema teine naine Dorothea (neiuna Vegesack) oli Urvaste Püha Urbanuse koguduse õpetaja Karl Alstadiuse lesk. Tema väimees (esimesest abielust tütre Katharina mees) Tobias Plaschnig oli Tartu Jaani koguduse ülemõpetaja.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]