Carl Gustav Löschern von Hertzfelt
Carl Gustav Löschern von Hertzfelt (surnud 1704) oli Rootsi sõjaväelane ja mereväekapten, kes osales Põhjasõjas ja juhatas Rootsi Peipsi flotilli. [1][2]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Carl Gustav Löschern von Hetzfelt oli 1687. aastal arklimeister (arklimästar) Rootsi mereväes. Tema isa, kes, mitte nagu Carl Gustav, oli teeninud armees, oli Anders Löschern ja ema Margareta von Nummers.[1]
1690. aastal asus ta Hollandi teenistusse ning teenis seal kuni 1695. aastani. 1694. aastal sai ta nooremleitnandiks ning 1697. aastal vanemleitnandiks.[1]
Põhjasõja algusega oli ta saanud kapteniks ning määratud juhatama Rootsi flotilli Peipsi järvel Eestis. Selles positsioonis käskis Eestimaa välivägede juhataja Wolmar Anton von Schlippenbach Hertzfeltil Peipsi-äärsetes piirkondades luuret teha ning võimalikele rünnakutele vastu astuda. Selles osas tekkis neil vastuolusid, kuna laevastik poleks selle jaoks piisavalt tugev olnud, lisaks tegutses vaenlane peamiselt maavägedega, mida Hertzfelt takistada poleks saanud.[3]
See aga muutus 1704. aastal, kui venelased hakkasid oma mõjuvõimu Peipsi järvel suurendama. Selle aasta kevadel lahkus Hertzfelt oma laevastikuga Tartust ning liikus mõõda Emajõge Peipsi järve poole. Teel sinna, Kastre juures 3. mail Kastre jõelahingus, piirati nad Vene vägede poolt ümber ning flotill hävitati.[3]
Carl Gustav von Hertzfelt oli lahingu käigus sunnitud end koos oma lipulaeva "Carolusega" õhku laskma.[3] Ülejäänud osa laevastikust vallutati venelaste poolt.[4]
Hertzfelti otsust end laevaga õhku lasta kritiseeris ka Karl XII, kes ütles, et ta oli käitunud kui lihtne madrus.[3]
Isiklik elu[muuda | muuda lähteteksti]
Carl Gustav Löschern von Hertzfelt abiellus 1697. aastal Margaretha Lilliengreniga. Neil oli kolm last: Margaretha Catharine, Anders Johan ja Inga Charlotta Löschern von Hertzfelt.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Löscher von Hertzfelt No. 802". Vaadatud 19.03.2023.
- ↑ "Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar". Vaadatud 19.03.2023.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 "Tartu sõjalaewastik Põhjasõja ajal". Vaadatud 19.03.2023.
- ↑ Lars Otto Berg, PEIPSI LAEVASTIK 1701-1704, Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 11, jaanuar 1992, lk 38