Browne

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Browne-Camus´ suguvõsa krahvivapp

Browne, ka Browne-Camus (vene keeles Броун) oli Iirimaa päritolu Liivimaa ja Austria aadlisuguvõsa.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Krahv George von Browne (1698−1792)

Browne´i suguvõsa täpne päritolu on ebaselge ja nende põlvnemise kohta on käibel mitmeid versioone. Ühe teooria kohaselt olid nad algselt normanni päritolu.[1] Täpsem põlvnemisliin algab XVII sajandi alguses elanud iiri aadlimehe William Browne´iga, kelle kahest pojast sai alguse suguvõsa kaks haru. Limericki krahvkonnas sündinud George von Browne (1698−1792) siirdus XVIII sajandi alguses Venemaale, kus ta tegi hiilgavat karjääri; temast sai kindral en chef ja ta oli kauaaegne Liivimaa- ja Eestimaa kindralkuberner. 1773. aastal sai ta Püha Rooma keisrilt krahvitiitli. 1746. aastal võeti ta Eestimaa, 1780. aastal Liivimaa ja 1784. aastal Kuramaa matriklisse. Tema haru kustus meesliinis 1827. aastal.

William Browne´i nooremast pojast Ulysses (Ulick) Browne´ist sai alguse liin, mille esindajad tegid karjääri Austria teenistuses. 1716. aastal said vennad George Browne (1657−1729) ja Ulysses Browne (1659−1731) Püha Rooma keisrilt krahvitiitli; samaaegselt anti neile tiitel vabahärra von Browne Camus und Mountany. Vanem vend George sai 1726. aastal titulaarkuningalt James III krahvitiitli, mis pärandus tema surma järel nooremale vennale Ulyssesile ja viimase järeltulijatele. Krahv Maximilian Ulysses von Browne (1705−1757) oli keisri sõjaväelane ja tõusis feldmarssaliks. Browne´i suguvõsa Austria haru kustus 1803. aastal.

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Browne´i suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kuramaa:
  • Liivimaa eesti distrikt:
    • Võru (Werrohof) (1784−XVIII sajandi lõpp)
  • Liivimaa läti distrikt:
    • Bērzaune (Schloß Bersohn) (1797−1803, pandivaldus), Devēne (Dewen) (1797−1803, pandivaldus), Gāle (Galenhof) (1791−1827), Jaunķempji (Neu-Kempenhof) (1761−1827), Lubeja (Lubey) (1797−1803, pandivaldus), Paltmale (Paltemal) (1791−1827), Sigulda (Schloß Segewold) (1761−1827), Smiltene (Schloß Smilten) (1759−1827)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980), lk 39.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Cokayne, George Edward. The Complete Peerage of England, Scotland, Ireland, Great Britain, and the United Kingdom Extant, Extinct, or Dormant. Vol. II. London: The St Catherine Press, 1912. Lk 346-347 [1].
  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 39-40.
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd II. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1974. Lk 127.
  • Wurzbach, Constant von. Biographisches Lexikon des Kaiserthums Oesterreich. Erster Theil. Wien: Verlag der Universitäts-Buchdruckerei von L. C. Zamarski, 1856. Lk 161-165 [2].
  • Лобанов-Ростовский, Алексей. Русская родословная книга. Том первый. С.-Петербургъ: издание А. С. Суворина, 1895. Lk 79-80 [3].

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]