Brahmaputra
| Brahmaputra | |
|---|---|
 Brahmaputra jõe satelliidipilt | |
| Lähe | Himaalaja |
| Suubub | Gangesesse |
| Valgla maad | Hiina, India, Nepal, Bhutan, Bangladesh |
| Valgla pindala | 930 000 km² |
| Pikkus | 2896 km |
| Langus | 5000 m |
| Lang | 1,73 m/km |
| Vooluhulk | 48 160 m³/s |
Brahmaputra (sanskriti ja hindi ब्रह्मपुत्र 'Brahma poeg') on jõgi Lõuna-Aasias. Selle pikkus on 2900 km ja valgla 935 000 km². Keskmine vooluhulk on 12 000 m³/s.
Brahmaputra algab Tiibetis Himaalaja põhjanõlvalt, Tiibeti kiltmaa lõunaosas kannab Matsangi ja Tsangpo nime, voolab seal pikalt itta ja on paiguti laevatatav. Seejärel pöördub ta lõunasse, läbib sügavas Dihangi kuristikus Himaalaja ja jõuab Indiasse. Laskunud Bengali madalikule, pöördub jõgi suurt looget tehes läände. Bangladeshis pöördub ta lõunasse ja ühineb Gangesega, moodustades Padma jõe.
Gangese, Brahmaputra ja Meghna jõe ühine delta on suurim maailmas (80 000 km²).
Mussoonid ja taifuunid põhjustavad Bangladeshis tihti suuri üleujutusi.
Brahmaputra on energiarohke, toitub vihmaveest ning lume- ja jääsulaveest. Suurvesi on suvel (üleujutused, veetõus 10–12 m). Suudmest on ta laevatatav Dibrugarhini (1290 km). Brahmaputra vett kasutatakse ka riisipõldude üleujutamiseks.