Boriss Golitsõn
|
See artikkel räägib vene füüsikust; Peeter I soosiku kohta vaata artiklit Boriss Golitsõn (Peeter I soosik); väejuhi kohta vaata artiklit Boriss Golitsõn (väejuht) |
Boriss Borissovitš Golitsõn, vürst (ka Galitzin, Golitsyn; vene Борис Борисович Голицын; 2. märts (18. veebruar vkj) 1862 Peterburi – 17. mai (4. mai vkj) 1916 Peterburi) oli vene füüsik ja geofüüsik, üks seismoloogia rajajatest.
Elektromagnetilise seismograafi leiutaja 1902. Johan Vilipi poolt täiustatud seismograafe valmistati Tartus kuni 1940. aastani.
Õppis Nikolai I nimelises mereakadeemias, seejärel läks erru ning siirdus Strasbourgi Ülikooli. 1891–1893 oli Moskva ülikooli õppejõud.
Ta töötas 1893 ühe semestri Tartu Ülikooli erakorralise füüsikaprofessori, füüsikakateedri juhataja ja Tartu Ülikooli Meteoroloogiaobservatooriumi direktorina. Tartus õpetas eksperimentaalse ja matemaatilise füüsika kursust ning pidas loenguid elektriteooriast ja elektrokinemaatikast. Uuris musta keha kiirguse probleeme.
Järgmisel aastal läks tagasi Peterburi, kus oli Nikolai I nimelise mereakadeemia õppejõud. 1898. aastast akadeemik ja 1913. aastast Geofüüsika Peaobservatooriumi direktor.
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- О свободной энергии 1894
- Способ определения показателя преломления жидкостей вблизи критической точки. Separaat väljaandest Bulletin de l'Académie Impériale des Sciences de St.-Pétersbourg. 1895. Septembre. T.III, Nr.2
- О свойствах мельчайших частиц материи 1896
- Приборы для наблюдений над пульсирующими источниками 1912
Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]
- Tõnu Reinet. "B.B. Golitsõni ja A.I. Sadovski elu ja tegevus ning nende mõju rahvusvaheliselt tunnustatud eesti teadlase J. Vilipi kujunemisele : võistlustöö". - Tartu, 1965
- Hugo Masing. "Seismographen für galvanometrische Registrierung nach Fürst B. Galitzin und Prof. J. Wilip". - Tartu, 1929