Boca Juniors

Allikas: Vikipeedia
Boca Juniors
Täisnimi Club Atlético Boca Juniors
Hüüdnimi Xeneizes
Azul y Oro ('sinine ja kuld')
La Mitad Más Uno ('pool pluss üks')
Asutatud 3. aprillil 1905
Väljak La Bombonera
Mahutavus 49 000
Esimees Argentina Jorge Amor Ameal
Peatreener Argentina Jorge Almirón
Liiga Primera División
2022 1. koht
Internet Klubi koduleht
Kodus
Võõrsil

Club Atlético Boca Juniors on Argentina spordiklubi, mis tegutseb riigi pealinnas Buenos Aireses La Boca linnaosas. Klubi on eelkõige tuntud oma jalgpallimeeskonna järgi.

Klubi asutati 3. aprillil 1905. Boca Juniorsi jalgpallimeeskond hakkas riigi kõrgliigas mängima 1913. aastal ning pole pärast seda kordagi kõrgliigast välja langenud.

Boca Juniors on Argentina kõige edukam jalgpalliklubi, olles võitnud 74 tiitlivõistlust, sealhulgas tulnud 35 korda Argentina meistriks ja võitnud 17 karikat. Rahvusvahelisel tasandil on võidetud 22 võistlust, millega on see üks edukamaid klubisid maailmas.

Boca Juniorsi suurimaks rivaaliks on River Plate ning nende kahe klubi vahelised mängud on tuntud nimega Superclásico, mis on üks kõige tulisem kahe jalgpalliklubi vaheline derbi maailmas.

Klubi kodustaadion on Estadio Alberto J. Armando, mis kõnekeeles on tuntud nimega La Bombonera.

Mänguvorm[muuda | muuda lähteteksti]

Boca Juniorsi esimene mänguvorm oli valge särk peenikeste mustade vertikaalsete triipudega, mis hiljem asendati helesinise särgiga, mis omakorda asendati uuesti valge särgiga millel olid mustad triibud.

1906. aastal mängis Boca Juniors kohtumise Nottingham de Almagroga. Kuna mõlemad meeskonnad kandsid ühesuguseid särke, siis otsustati mängu võitljale anda õigus seda disaini edasi kasutada, ning kaotaja peab uue särgi leidma. Boca Juniors kaotas selle kohtumise, ning uue särgi värvid otsustati võtta järgmise laeva lipu järgi mis La Boca sadamasse sõidab. Selleks osutus Rootsi lipu all seilav laev ja nii saigi Boca Juniors oma uuteks klubi värvideks sinise ning kuldse.

Mängija riietuse areng[muuda | muuda lähteteksti]

1905
1905–06
1906–07
1907–12
1913–


Mänguvormi tootjad ja sponsorid[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed Boca Juniorsi mänguvormid
Boca Juniorsi särgid klubi muuseumis.
Aastad Tootja Sponsor
1905–80 Adidas None
1983 Vinos Maravilla
1984 Dekalb
1985 None
1986–88 Fate
1989–92 FIAT
1992–95 Olan Parmalat
1995–96 Olan / Topper Quilmes
1996–01 Nike
2001–03 Pepsi
2003–04 Pepsi & Goodyear
2004–05 Red Megatone & Goodyear
2006 Megatone & Goodyear
2007–09 Megatone & UNICEF
2009–11 LG & Total
2012–14 BBVA & Total
2014–16 BBVA & Citroën
2016–17 BBVA & Huawei
2017–18 BBVA & ?
2018–19 Qatar Airways & Axion
2020– Adidas Qatar Airways & Axion

[muuda | muuda lähteteksti]

Klubi logo areng[muuda | muuda lähteteksti]

Kodustaadion[muuda | muuda lähteteksti]

Estadio Ministro Brin y Senguel oli Boca Juniorsi kodustaadioniks aastatel 1916 kuni 1924.
Boca Juniorsi staadion Brandsen and Del Crucero. Staadion hiljem lammutati, et teha ruumi La Bombonerale
La Bombonera
Klubi praegune kodustaadion La Bombonera
Aastad Mänguväljak/staadion
1905–07 Dársena Sud
1908–12 Isla Demarchi
1914–15 Wilde
1916–24 Ministro Brin and Senguel
1924–38 Brandsen and Del Valle Iberlucea
1940– Alberto J. Armando (La Bombonera)

Dársena Sud[muuda | muuda lähteteksti]

Klubi esimene väljak oli vanas Buenos Airese sadamapiirkonnas. 1907. aastal koliti Dársena Sudilt minema, kui staadion ei vastanud enam liiga nõuetele.[1]

Isla Demarchi[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1908–1912 kasutas Boca Juniors kolme väljakut Isla Demarchi piirkonnas.[2][3]

Wilde[muuda | muuda lähteteksti]

1914. aastal kolis klubi La Bocast eemale, kui kodustaadioniks oli Avellaneda Partidos asunud Wilde staadion. Pärast kehva hooaega koos madalate publikunumbritega otsustati 1915. aastal kolida tagasi La Boca piirkonda.

Ministro Brin & Senguel[muuda | muuda lähteteksti]

26. mail 1916 avas Boca Juniors oma esimese staadioni Ministro Brin ja Sengueli ristmikul. Boca mängis seal kuni 1924. aastani, peale mida koliti oma praegusesse asukohta Brandsen ja Calle Del Crucero (tänapäeval Del Valle Iberlucea) tänaval.[4]

Estadio Alberto J. Armando (La Bombonera)[muuda | muuda lähteteksti]

Uue staadioni ehitustööd algasid 1938. aastal. La Bombonera valmimiseni 25. mail 1940 pidas Boca Juniors oma kodumängud Ferro Carril Oeste kodustaadionil. Kolmanda korruse lisamisega staadionile 1953. aastal sai staadion omale nüüdseks kuulsa hüüdnime La Bombonera ('šokolaadikarp').

La Bombonera mahutavus on 49 000, kuid klubil on plaan lähitulevikus staadioni renoveerida ning laiendada, millega tõuseks staadioni mahutavus 78 000 pealtvaatajani.[5]

Mängijad[muuda | muuda lähteteksti]

Praegune koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Seisuga 19. oktoober 2023[6]

Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.

Nr. Positsioon Mängija
1 Argentina VV Sergio Romero
2 Argentina KA Facundo Roncaglia
3 Uruguay PK Marcelo Saracchi
4 Argentina KA Nicolás Figal
5 Argentina PK Ezequiel Bullaude (laenul Feyenoord)
6 Argentina KA Marcos Rojo (kapten)
7 Argentina Exequiel Zeballos
8 Argentina PK Guillermo Fernández
9 Argentina Darío Benedetto
10 Uruguay Edinson Cavani
11 Argentina PK Lucas Janson
12 Argentina VV Leandro Brey
13 Argentina VV Javier García
15 Argentina KA Nicolás Valentini
16 Uruguay Miguel Merentiel (laenul Palmeirasest)
17 Peruu KA Luis Advíncula
Nr. Positsioon Mängija
18 Colombia KA Frank Fabra
19 Argentina KA Valentín Barco
20 Argentina PK Juan Ramírez
21 Argentina PK Ezequiel Fernández
23 Argentina PK Diego González
25 Paraguay KA Bruno Valdez
29 Armeenia Norberto Briasco
35 Argentina KA Nahuel Génez
36 Argentina PK Cristian Medina
38 Argentina KA Aaron Anselmino
39 Argentina PK Vicente Taborda
40 Argentina KA Lautaro Di Lollo
41 Argentina Luca Langoni
42 Argentina KA Lucas Blondel
49 Colombia PK Jorman Campuzano
57 Argentina KA Marcelo Weigandt


Saavutused[muuda | muuda lähteteksti]

Liiga
  • Primera División (35): 1919, 1920, 1923, 1924, 1926, 1930, 1931 LAF, 1934 LAF, 1935, 1940, 1943, 1944, 1954, 1962, 1964, 1965, 1969 Nacional, 1970 Nacional, 1976 Metropolitano, 1976 Nacional, 1981 Metropolitano, 1992 Apertura, 1998 Apertura, 1999 Clausura, 2000 Apertura, 2003 Apertura, 2005 Apertura, 2006 Clausura, 2008 Apertura, 2011 Apertura, 2015, 2016–17, 2017–18, 2019–20, 2022.
Riigisisesed karikavõistlused
Rahvusvahelised

Rekordid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Enim väravaid klubi meeskonnas – Martín Palermo (236 väravat aastatel 1997–01, 2004–11)
  • Enim mänge klubi meeskonnas – Roberto Mouzo (426 mängu aastatel 1971–84)
  • Suurim võit – Boca Juniors–Tigre 11:0 (7. juuni 1942)
  • Suurim võit rahvusvahelisel tasandil – Boca Juniors–Club Bolívar (Copa Libertadorese alagrupimäng 26. aprillil 2007)
  • Suurim kaotus – Boca Juniors–San Isidro 0:7 (10. oktoober 1915)
  • Suurim kaotus rahvusvahelisel tasandil – Boca Juniors–Palmeiras 1:6 (Copa Libertadorese alagrupimäng 1994. aastal)
  • Enim väravaid ühel liigahooajal – Domingo Tarasconi (40 väravat 33 liigamängus 1923. aasta Argentina kõrgliigas)
  • Enim tiitleid võitnud mängija – Sebastián Battaglia (17 tiitlit)

Mängijate rekordid[muuda | muuda lähteteksti]

Uuendatud seisuga 31. juuli 2023[7][8]

Enim väravaid Primera Divisiónis[muuda | muuda lähteteksti]

Martín Palermo on Boca Juniorsi läbi aegade suurim väravalööja.
Koht Nimi Hooajad Väravaid
1. Argentina Martín Palermo 1997–01, 2004–11 236
2. Argentina Roberto Cherro 1926–38 221
3. Argentina Francisco Varallo 1931–39 194
4. Argentina Domingo Tarasconi 1922–32 193
5. Argentina Jaime Sarlanga 1940–48 128
6. Argentina Mario Boyé 1941–49, 1955 123
7. Paraguay Delfín Benítez Cáceres 1932–38 115
8. Argentina Pío Corcuera 1941–48 98
9. Argentina Pedro Calomino 1911–13, 1915–24 96
10. Argentina Carlos Tevez 2001–04, 2015–16, 2018–21 94

Enim mänge klubi meeskonnas[muuda | muuda lähteteksti]

Roberto Mouzo on mänginud Boca Juniorsi meeskonnas kõige rohkem kohtumisi
Koht Nimi Hooajad Mänge
1 Argentina Roberto Mouzo 1971–84 426
2 Argentina Hugo Gatti 1976–88 417
3 Argentina Silvio Marzolini 1960–72 408
4 Argentina Martín Palermo 1997–2001, 2004–11 404
5 Colombia Carlos Navarro Montoya 1988–96 400
6 Argentina Juan Román Riquelme 1996–2002, 2007–14 388
7 Argentina Antonio Rattín 1956–70 382
8 Argentina Ernesto Lazzatti 1934–47 379
9 Argentina Rubén Suñé 1967–72, 1976–80 377
10 Argentina Natalio Pescia 1942–56 365
La Bombonera

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Cien años de multitud: El período amateur (1905–1930) by Horacio D. Rosatti – Ed. Galerna, 2008ISBN 9789505565405
  2. "Breve historia de la isla Demarchi" on La Nación, 30 Ago 2012
  3. "La Pasion Boca-Boca and their stadiums" (Hispaannia). Lapasiondeboca.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 5.03.2012. Vaadatud 5.05.2013.{{cite web}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  4. ""La Bombonera" on Planeta Boca Juniors". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. aprill 2020. Vaadatud 14. aprillil 2020.
  5. "Bombonera con techo y para 80 mil personas: así es el Master Plan con el que sueña Boca".
  6. "El Plantel – Primera división | El plantel". Club Atlético Boca Juniors. Vaadatud 19. oktoobril 2023.
  7. Top 10 väravalööjat. historiadeboca.com.ar. Vaadatud 4.11.2023
  8. Top 10 enim mänge mänginud mängijad. historiadeboca.com.ar. Vaadatud 4.11.2023

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]