Blumeriella jaapii
| Blumeriella jaapii | |
|---|---|
 Kirsilehed, mida on nakatanud Blumeriella jaapii | |
| Taksonoomia | |
| Domeen |
Eukarüoodid Eukarya |
| Riik |
Seened Fungi |
| Hõimkond |
Kottseened Ascomycota |
| Klass |
Hüüvikseened Leotiomycetes |
| Selts |
Tiksikulaadsed Helotiales |
| Sugukond |
Nahktiksikulised Dermateaceae |
| Perekond |
Blumeriella |
| Liik |
B. jaapii |
| Binaarne nimetus | |
|
Blumeriella jaapii (Rehm) Arx | |
Blumeriella jaapii on seenpatogeen, mis põhjustab kirsi- ja ploomipuudel kirsipuu-lehevarisemistõbe. Lehtede pealispinnale tekivad punakaspruunid haiguslaigud, lehed kolletuvad ja varisevad enneaegselt, võrsete kasv pidurdub ja puu talvekindlus väheneb. Eesti tingimustes kahjustuvad ka hiliste sortide viljad.[1] Seene levikut soodustab jahe ja niiske ilm.[2]
Patogeeni elutsükkel[muuda | muuda lähteteksti]
Seeneeosed talvituvad langenud lehtedel. Kevadel arenevad neist viljakehad, millest vihmaperioodide ajal vabanevad kotteosed (askospoorid).[3] Askospoorid idanevad niiskel lehepinnal ning sisenevad lehekoesse õhulõhede kaudu.[3] Suviste vihmaperioodide ajal paiskuvad nakatunud lehtede alumisel küljel moodustunud koniidid uutele lehtedele läbi kogu hooaja.[3] Uued viljakehad moodustuvad nakatunud lehtedele, kus patogeen talvitub.[3]
Haiguse sümptomid[muuda | muuda lähteteksti]
Esimesed pruunid täpid ilmuvad lehtede pealmisele küljele juba kevadel, tugeva nakkuse korral võivad need ka liituda.[3] Haiguse progresseerudes värvuvad haiguslaigud keskelt tumepruuniks ning leht kolletub.[3] Lehe alumisel küljel võib niiske ilmaga tekkida valge kirme.[3] Kolletunud lehed langevad reeglina enneaegselt, mistõttu võib puudel tekkida talvekahjustused ning väheneda mitmeks aastaks ka õite moodustumine.[4]
Haigustõrje[muuda | muuda lähteteksti]
Kuna Blumeriella jaapii eosed talvituvad langenud lehtedel, rakendatakse maheistandikes peamise tõrjemeetodina sügisest lehtede koristamist ja põletamist, et hävitada seene viljakehad.[2] Teine võimalus on valida istandikku kirsipuu-lehevarisemistõvele vastupidavad sordid.[2]
Tavatootmisistandikes kasutatakse haiguse tõrjeks fungitsiide.[2][5] Efektiivseid tulemusi on saavutatud mitme tõrjemeetodi kombineerimisel: kirsipuude haigestumist on võimalik vähendada oluliselt, kui lisaks fungitsiididega töötlemisele koristada sügisel kõik langenud lehed.[6]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Pallum, V. (2007). Suur taimekaitseraamat. Tallinn: Maalehe raamat.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Holb, I. J., Lakatos, P., Abonyi, F. (2010). Some aspects of disease management of cherry leaf spot (Blumeriella jaapii) with special reference to pesticide use. International Journal of Horticultural Science. Vol 16.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Wilcox, W. F. (10. mai 2010). "Cherry Leaf Spot" (PDF). Department of Plant Pathology, NYS Agricultural Experiment Station, Cornell University. Vaadatud 12.09.2022.
- ↑ Lizotte, E. (18. märts 2011). "Cherry leaf spot 101: Understanding Blumeriella jaapii biology and management". Michigan State University Extension. Vaadatud 12.09.2022.
- ↑ Outwater, C., Proffer, T., Rothwell, N., Peng, J., and Sundin. G. (2019). Boscalid Resistance in Blumeriella jaapii: Distribution, Effect on Field Efficacy and Molecular Characterization. Plant Disease. Vol. 103, No 6.
- ↑ Tezcan, H. (2008) An outbreak of cherry leaf spot (Bluemriella jaapii [Rehm] Arx) on sweet cherry in Çanakkale province, Turkey. ISHS Acta Horticulturae 795: V International Cherry Symposium.