Must kast (teater)
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2021) |
Must kast on eksperimentaalteatris kasutatav iluelementideta esinemispaik, milleks on tavaliselt suur nelinurkne ruum musta värvi seinte ja tasapinnalise põrandaga. Must kast ilmus teatrikunsti alles hiljuti.[1] Seda ei tohi segamini ajada mustal taustal toimuva valgusteatriga, mida tuntakse ka musta teatri nime all.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Musta kastid muutusid populaarseks ja hakkasid levima 1960. ja 1970. aastatel.[1] Iga suurema ruumi, sealhulgas mahajäetud kohvikud, kauplused ja laoruumid, saab kohandada mustaks kastiks suuremate kulutusteta. Tänu sellele köidab must kast eeskätt mittetulundusühinguid ja madala sissetulekuga näitlejaid. Paljud peavad musta kasti selleks kohaks, kus saab teha „ehedamat” teatrit, mille keskmes on kõige rohkem inimlikkust ja kõige vähem tehnilisust.
Paindlikku lavakujundust võimaldava rajatise idee mõtles välja šveitsi lavakunstnik Adolphe Appia 1921. aasta paiku. Sellele järgnes pool sajandit uuendusi, mis muutsid publiku ja esinejate vahelist suhtlust. Ka teatriteoreetikul Antonin Artaud'l oli sarnaseid ideid sellise lava kohta. Esimene paindlik lava Ameerikas asus näitleja ja mänedžeri Gilmor Browni elutoas Pasadenas (USA, California). Seda toimumispaika ja kahte sarnast kohta, mis loodi hiljem, tunti nimega Playbox Theatre.[2] Seda kasutati Browni suurema toimumiskoha Pasadena Playhouse'i eksperimentaalruumina.
Kasutus[muuda | muuda lähteteksti]
Eksperimentaalruume on lihtne ehitada ja hooldada ning seal saab korraldada etendusi või muid etteasteid, sealjuures kasutades vaid põhivahendeid, näiteks üksikuid lavakonstruktsioone. Ruumides on tavaliselt etteulatuv lava, kohandatav etteulatuv lava ja areenlava. Mustakastiteatrit kasutatakse ülikoolides ja teistes teatrikunsti õppeprogrammides, sest selline ruum annab mitmekülgseid võimalusi ja seda on lihtne muuta. Paljudes õppeprogrammides on kasutusel nii suur prostseeniumlava kui ka must kast. See võimaldab korraga etendada kahte lavatükki, millest suurejoonelisem toimub pealaval ja eksperimentaalsem mustas kastis. Musta kasti saab samuti kasutada proovide tegemiseks. Mustad kastid on populaarsed ka Fringe’i teatrifestivalidel, sest nende lihtne kujundus ja tehnika võimaldab iga päev korraldada mitu etteastet. Mustaks kastiks saab muuta ka teisi ruume, näiteks konverentsisaale. Seda juhtub eriti tihti teatripidustustel Edinburgh Festival Fringe, kus toimumiskohtadeks on terved hooned, millest iga ruum renditakse välja mitmele teatritrupile.
Mustakastiteatrid on näiteks Oslos asuv The Black Box Teater[3] ja USA Illinoisi osariigis Northwesterni ülikooli juures tegutsev Alvina Krause Studio[4]
Nagu nimetusest võib arvata, on mustakastiteatrite seinad enamasti värvitud mustaks. Värvide puudus tekitab pealtvaatajates tunde, et värvid viibivad „ükskõik kus”[1] (võimaldades seega olla paindlik etenduste või stseenide vaheldumisel) ning muudab ka üksikud valgusefektid sellevõrra mõjusamaks.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Wisegeek. What is a Black Box Theater? URL: http://www.wisegeek.com/what-is-a-black-box-theater.htm. Kasutatud 19.12.2016.
- ↑ Roger Monroe Altenberg. A Historical Study of Gilmor Brown's Fairoaks Playbox: 1924-1927. URL: http://dynamics.org/ROGER/THESIS/. Kasutatud 19.12.2016.
- ↑ Black Box Teateri koduleht. URL: https://web.archive.org/web/20170218185103/http://www.blackbox.no/front-page-en/. Kasutatud 19.12.2016.
- ↑ [ http://www.northwestern.edu/magazine/spring2010/campuslife/krausestudio.html. Northwestern Magazine. New Theater Honors Alvina Krause] Kasutatud 19.12.2016.