Biron (Kuramaa suguvõsa)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Bironi suguvõsa hertsogivapp
Bironi suguvõsa krahvivapp

Biron, ka Biren, praegu Biron von Curland, kuni XVIII sajandini Bühren on Kuramaalt pärit aadli- ja valitsejasuguvõsa. Bironid olid Kuramaa ja Zemgale valitsevad hertsogid aastatel 17371740 ja 17631795.

Bironid rüütelkonna matriklis[muuda | muuda lähteteksti]

Ernst Johann von Biron võeti 1730. aasta 6. septembril (vkj) Kuramaa, 1732. aasta 20. jaanuaril (vkj) Eestimaa ja 29. juunil (vkj) 1747 Liivimaa rüütelkonna matriklisse. 1733. aastal immatrikuleeriti ta Sileesias.

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Bühren[muuda | muuda lähteteksti]

Biron[muuda | muuda lähteteksti]

  • Karl-Ernst von Biron (1728−1801), Kuramaa prints, kindralmajor, kammerhärra, Bomsti staarost, polgukomandör

Kuramaa ja Zemgale hertsogid[muuda | muuda lähteteksti]

Daatum Pilt Nimi
1737–1740 ja 1763–1769
EJBiron.jpg Ernst Johann (1690−1772)
1769–1795
Peter von Biron.jpg Peter (1724−1800)

Hertsogliku perekonna pead[muuda | muuda lähteteksti]

Daatum Nimi
1795–1800
Peter (1724−1800)
1800–1801
Karl-Ernst (1728−1801)
1801–1821
Gustav Kalixt (1780−1821)
1821–1848
Carl (1811−1848)
1848–1882
Calixt (1817−1882)
1882–1941
Gustav (1859−1941)
1941–1982
Karl (1907−1982)
alates 1982
Ernst-Johann (sündinud 1940)
Deutsch Wartenbergi (praegu Otyń) loss 1860. aasta paiku. Hertsog Peter ostis valduse 1787. aastal

Bironi suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Böömimaa:
    • Chvalkovice (Chalkowitz) (1798−XIX sajandi 1. pool), Náchod (Nachod) (1792−XIX sajandi 1. pool)
  • Sileesia:
    • Otyń (Deutsch Wartenberg) (1787−XIX sajand), Syców (Groß Wartenberg, varem Polnisch Wartenberg) (1734−1945)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 3-4.
  • Fircks, Eduard Frhr. von. Die Bühren in Curland. − Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik. 1893. Mitau: Gedruckt bei J. F. Steffenhagen und Sohn, 1894. Lk 48-96 [1].
  • Fircks, Eduard Frhr. von. Die Bühren in Curland (Schluss). − Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik. 1894. Mitau: Gedruckt bei J. F. Steffenhagen und Sohn, 1895. Lk 111-138 [2].
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd I. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1972. Lk 408-409.
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Fürstliche Häuser. Bd I. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1952. Lk 469-470.
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Fürstliche Häuser. Bd IV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1956. Lk 374-376.
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Fürstliche Häuser. Bd X. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1978. Lk 454-458.
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Fürstliche Häuser. Bd XII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1984. Lk 399-403.
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Fürstliche Häuser. Bd XVI. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2001. Lk 423-427.
  • Gothaischer Genealogischer Hof-Kalender auf das Jahr 1846. Drei und Achtzigster Jahrgang. Gotha: bei Justus Perthes, 1846. Lk 110-113 [3].
  • Gothaischer Genealogischer Hofkalender nebst diplomatisch-statistischem Jahrbuche. 1917. Hundertvierundfünfzigster Jahrgang. Gotha: Justus Perthes, 1917. Lk 273-274 [4].
  • Лобановъ-Ростовский, А. Б. Русская Родославная Книга. Томь первый. С.-Петербургъ: издание А. С. Суворина, 1895. Lk 62-67 [5].

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]