Biosüsi
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2022) |
Biosüsi on puusüsi, mis saadakse biomassi pürolüüsil hapnikuvaeses keskkonnas. Seda kasutatakse peamiselt mulla kvaliteedi parandamiseks.
International Biochar Initiative defineerib selle kui "tahke materjal, mis on saadud biomassi termokeemilise protsessi kaudu hapnikuvaeses keskkonnas[1].
Biosüsi on stabiilne, süsinikurikas ning võimeline säilima mulla sees tuhandeid aastaid[2].
Biosöe stabiilsus seisneb süsinikdioksiidi kogumisest ja säilitamisest, s.t süsiniku kogumine biosöe vormis.
Tootmine[muuda | muuda lähteteksti]
Biosöe valmistamiseks on spetsiifilised temperatuurid, ooteaeg ja kuumutamisaeg. Nende parameetritega saab toota kas biosütt või energiat. Tüüpiliselt saadakse pürolüüsi toimel 60% bio-õli, 20% sünteetilist gaasi ja 20% biosütt. Madalama temperatuuriga on pürolüüsi toimel saadud kuni 35% rohkem biosütt. Biosöe tegemisel kasutatakse 15% energiat sellest, mida pürolüüsi toimel saadakse. Biosütt on võimalik toota peaaegu kõikidest bioloogilist päritolu materjalidest. Levinumad toorained on puit, põhk, hein, sõnnik ja reoveesete, kuid ka mitmed tööstusjäätmed. Lähteaine keemilistel ja struktuursetel omadustel on oluline mõju biosöe vastavatele omadustele. Näiteks on puidust toodetud biosüsi võrreldes sõnnikust ja reoveesettest toodetud söega poorsem ning seetõttu suurema eripinna ja veehoiuvõimega[3].
Biosöe protsessi saadused[4][muuda | muuda lähteteksti]
| Protsessi nimetus | Bioõli % | Biosüsi % | Sünteetiline gaas % |
|---|---|---|---|
| Kiire pürolüüs | 72 | 12 | 13 |
| Aeglane pürolüüs | 30 | 35 | 35 |
| Gaasistamine | 5 | 10 | 85 |
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Biosöe kasutamine põllumajanduslikel eesmärkidel on täna rohkem levinud troopilises kliimas, kus tänu sellele on võimalik saada olulist saagilisa. Erinevates riikides on see tegevus doteeritav ja talunikele makstakse biosöe mulda viimise eest eraldi tasu. Näiteks toimitakse tänapäeval nii Austrias. Biosöe kasutamisest saadav tulu on mitmepoolne: biosöe mulda viimine tasakaalustab läbi süsiniku mulda talletamise CO2 emissiooni, muldade süsinikusisaldus suureneb ja toitainete sidumise võime paraneb, põllumajandustootjad saavad lisasissetuleku ning CO2 kvoodi ostmiseks kuluv raha jääb riiki alles.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ International Biochar Initiative (november 2015). "Standardized Product Definition and Product Testing Guidelines for Biochar That Is Used in Soil". docs.google.com. Vaadatud 05.06.2022.
- ↑ Geoffrey Lean (7. detsember 2008). "Ancient skills 'could reverse global warming'". independent.co.uk. Originaali arhiivikoopia seisuga 13.09.2011. Vaadatud 05.06.2022.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) - ↑ Henn Raave (september 2014). "Biosüsi". pikk.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 18.01.2022. Vaadatud 05.06.2022.
- ↑ Henn Raave (september 2014). "Tabel biosüsi protsessi saadustest". pikk.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 18.01.2022. Vaadatud 05.06.2022.
- ↑ Henn Raave (september 2014). "Biosüsi kasutamine". pikk.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 18.01.2022. Vaadatud 05.06.2022.