Berestove Päästja kirik

Vaade kirikule edelast. Nõelkiivriga kellatorn pärineb 19. sajandist. Krohvist puhastatud tellistest müüriosa ümarkaarsete petikutega pärineb 12. sajandi algusest

Vladimir Monomahhi ehitatud kiriku apsiidide alusmüürid

Berestove Päästja kirik (ukraina keeles Церква Спаса на Берестові) on kirik Kiievis, Kiievi koobaskloostrist põhja pool Berestove linnaosas. Olgugi et see asub väljaspool kloostri müüre, kuulub kirik tegelikult kloostrikompleksi juurde ja on UNESCO maailmapärandi nimistu objekti osa.

Kirjeldus

Kirik on keskaegne arhitektuurimälestis, mis arvatavasti püstitati 11. sajandi algul, Vladimir Monomahhi valitsusajal Berestove külasse. See oli tüüpiline kolmelööviline kolme apsiidiga ristkuppelkirik kuue piilariga, mille keskel kõrgus üks kuppel. Esimest korda mainiti kirikut Kiievi-Vene kroonikates aastal 1072, mil see oli Monomahhi dünastia, sealhulgas vürst Juri Dolgoruki viimne puhkepaik. Khaan Meñli Giray I purustas kiriku 1482. aastal. Selle varemetele lasi metropoliit Petro Mohõla aastail 1640–1642 püstitada uue kiriku ukraina barokkstiilis ja kaunistada 1644. aastal. Kiriku interjööri maalisid Kreeka meistrid, sealhulgas fresko Petro Mohõla portreega, põhiplaan muudeti ristikujuliseks ja lisati neli kuplit. Kirikut ennistati aastail 1751–1752 ja 1813–1814, mil loodi keerukas nikerdustega altar ja ehitati klassitsistlik kellatorn. Algsest kirikust on säilinud lääneosa narteksi ja koorirõduga. 1970. aastate alguses avastati interjöörist 12. sajandi fresko "Imeline kalapüük", millel Kristus kõnnib vee peal paadi poole. Kirik on osa Kiievi koobaskloostri ajaloolis-kultuurilisest kaitsealast.