Mine sisu juurde

Berend von Gerten

Allikas: Vikipeedia

Berend von Gerten (ka Gertten ja Garten) (maetud 1. märtsil 1627 Tallinna) oli Tartu ja Tallinna rae bürgermeister ning Kärkna mõisnik.

Tartu raehärra ja bürgermeister

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli pärit Hattingenist. XVI sajandi lõpul kolis ta Liivimaale Tartusse. 15911594 oli ta selle linna Suurgildi oldermann. 1594. aastaks oli temast saanud raehärra ja 1601. aastaks bürgermeister.[1]

Tallinna bürgermeister

[muuda | muuda lähteteksti]

XVII sajandi algul asus ta elama Tallinna. 1601. või 1608. aastal võeti ta Tallinna kodanikuks. 1608. aastal valiti ta raadi ja 16091626 oli ta Tallinna rae bürgermeister.[1]

Suri Tallinnas 1627. aastal ja maeti Tallinna Niguliste kirikusse[2][3].

Kärkna mõis

[muuda | muuda lähteteksti]

1602. aastal läänistas Södermanlandi hertsog Karl talle Tartu lähedal Kärkna mõisa, mis tollal oli tuntud Vanamõisana[4]. 1626. aastal kinnitas tema valdusõigust kuningas Gustav II Adolf.[5] Lisaks mõisale läänistati talle mitu ümberkaudset küla.[6] Tema perekonnanime järgi on tulnud mõisa eestikeelne nimi.[7]

Suguvõsa aadliseisus

[muuda | muuda lähteteksti]

Rootsi kuninganna Kristiina tõstis tema järeltulijad 1643. aastal aadliseisusse ja kanti Rootsi rüütelkonna tituleerimata aadlisuguvõsana aadlimatriklisse nr 749 all rootsipärase nimekujuga von Gertten[2].

  1. 1 2 Lemm, Robert Arthur von. Dorpater Ratslinie 1319−1889 und das Dorpater Stadtamt 1878−1918. Marburg/Lahn: 1960, lk 68.
  2. 1 2 Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. III kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1927, lk 53jj
  3. Berend von Gertten. Begraven 1627 i S:t Nikolai kyrka. Von Gertten nr 749, www.adelsvapen.com
  4. Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Jordebok och förläningsregister över Livland 1630. Dorpt slottz lhän 1630. s. 315
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877, seite 64.
  6. Rev. 1601, lk 43.
  7. Baltisches historisches Ortslexikon. Teil 1. Estland (einschließlich Nordlivland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1985, seite 75.
  • Lemm, Robert Arthur von. Dorpater Ratslinie 1319−1889 und das Dorpater Stadtamt 1878−1918. Marburg/Lahn: 1960. Lk 68.