Beli

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib asulast Cresi saarel; saare kohta vaata artiklit Beli saar

Vaade Belile. Tagaplaanil Krki saar.
Vaade Belile
Vaade Belile
Beli sadam ja Beli rand
Beli rand
Tee Beli randa
Puu siseõues
Majad vihmaveetsisternidega
Kangialune ja puuküna
Väike tänav
Maja 19. sajandi algusest

Beli (itaalia Caisole) on asula Horvaatias Primorje-Gora maakonnas Cresi linnas Cresi saare põhjaosa idarannikul Cresi linnas Cresist põhja pool, Sveti Petarist 2,5 km põhjas. Geograafilised koordinaadid on 45°06′ 38 N, 14°21′19″ E.

Sihtnumber on 51559, suunakood on (0)51.

Beli pindala on 5,224 km². Elanike arv oli 2011. aasta Horvaatia rahvaloendus]]e andmetel 45[viide?] ja 2001. aasta Horvaatia rahvaloenduse andmetel 35.[1] Rahvastiku tihedus on 6,7 in/km².

Elanike arvu dünaamika[2]:

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Asula paikneb väikesel kõrgendikul umbes 200 m kaugusel merest. Keskmine kõrgus merepinnast on 113 m.

Beli lähedal on kaeluskotkaste varjupaik Eko-centar Caput Insulae Beli.

Liiklus[muuda | muuda lähteteksti]

Cresi saare keskne maantee D101 jääb 10 km läände. Tee, mis viib sealt Belisse, hargneb Križićis; teine teeharu viib Svati Petarisse. Belisse viib mägitee, kus autod peavad vastassuunast tulevale sõidukile tee andmiseks teeäärsesse taskusse sõitma.

Väike Beli sadam järsu künkanõlva all on I ja II kvadrandi tuultele täiesti avatud ega ole seetõttu sobiv pikemaks peatuspaigaks. Koos Beli rannaga moodustavad nad koha nimega Pod Beli ('Beli all').

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed tõendid asustusest pärinevad 2. aastatuhandest eKr. Asula rajasid illüürlased. Sest ajast on küla olnud pidevalt asustatud.

Küla olevat nime saanud Ungari kuninga Béla IV järgi. Külas on ühes müüris tema skulptuurportree.

Belit ümbritses kunagi kivimüür.

Suurem osa majadest on tühjaks jäänud.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Rooma sild[muuda | muuda lähteteksti]

Beli Rooma sild
 Pikemalt artiklis Beli Rooma sild

Rooma sild on Vana-Rooma arhitektuuri haruldane täiesti säilinud näide. Rooma-aegset päritolu kinnitab mördi koostis ja ehitusviis. Silda peetakse Tiberiuse aegseks, sest tema ajal oli Beli Rooma leegionäride kindlustus.

Sildeava laius on 6,60 ja kõrgus 4,70 m.

Sild viib üle kuristiku, mille on moodustanud pärast tugevat vihma künkast laskuv vesi.

Lambalaudad[muuda | muuda lähteteksti]

Rooma silla lähedal on lambalaudad, millest mõned on tublisti üle sajandi vanused.

Kirikud[muuda | muuda lähteteksti]

Beli juures 12. ja 13. sajandil rajatud kirikute varemed ja säilinud Beli Püha Antoniuse kirik 15. sajandist koos surnuaiaga.

Keskuses on väike välja, mille ääres on kihelkonnakirik Beli Jumalaema Templisse Viimise kirik (Prikazanja Bogorodice u Hramu). Selle keskaegset kellatorni kasutatakse vaatetornina.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]