Baruny
| Baruny | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
| Elanikke: 454 (2010) | |||||
|
| |||||
| Koordinaadid: 54° 19′ N, 26° 8′ E | |||||
  | |||||
Baruny (transkribeerituna Barunõ, valgevene keeles Баруны, leedu keeles Barūnai, poola keeles Boruny) on agrolinnake (endine alev) Valgevenes Hrodna oblastis Ašmiany rajoonis, Baruny külanõukogu halduskeskus. Asulas on 454 elanikku (2010).
Barunys on keskkool, raamatukogu ja kultuurimaja. Suurimaks vaatamisväärsuseks on aastail 1747–1753 ehitatud katoliku kirik ja klooster. Asulas elab märkimisväärsel hulgal leedulasi, kes aga leedu keelt ei räägi.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Barunyt on esmamainitud 1613. aastal, mil seal asutati kool. 1705. aastal sai Barunyst alev. Kloostri asutamise järel kool laienes, seal õppisid mitmed tolle ajastu poeedid ja kirjanikud.
Poola jagamisel läks Baruny 1795. aastal Venemaa koosseisu. Pärast ülestõusu mahasurumist 1831. aastal sulgesid Vene võimud kooli ja andsid kiriku õigeusu kogudusele.
Kuni 1917. aastani oli Baruny Venemaa Keisririigi koosseisus, 1919–1939 kuulus Poolale. Tol ajal tegutses asulas taas valgevene kool, asula oli valgevene rahvusliku liikumise keskuseks. Aastatel 1939–1991 kuulus Baruny Nőukogude Liidu koosseisu ning kaotas alevi staatuse.
Pilte
[muuda | muuda lähteteksti]
Baruny kellatorn
Baruny kirik
