Baldone vald

Baldone vald
läti Baldones pagasts
Pindala: 169,5 km²
Elanikke: 2013 (1.01.2024)
Rahvastikutihedus: 11,9 in/km²
Keskus: Baldone

Mercendarbe pärnaallee

Baldone vald (läti keeles Baldones pagasts) on vald Lätis Ķekava piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Baldone linnaga ja Daugmale ning Ķekava vallaga. Lisaks piirneb see Ogre piirkonna Tome vallaga, Olaine piirkonna Olaine vallaga ja Bauska piirkonna Iecava ning Vecumnieki vallaga.

Valla pindala on 169,5 km². Aastal 2023 oli elanikke 1977. 2011. aasta seisuga elas vallas 3166 inimest. Nende seas oli 2798 lätlast, 194 venelast, 66 valgevenelast, 19 ukrainlast, 22 poolakat ja 41 leedulast. Valla keskuseks on Baldone linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu.

Valla suurim jõgi on selle lõunaosas voolav Misa, teine suurem jõgi on Ķekava jõgi.

Vald moodustati aastal 1866. Administratiivreformi ajal kuulus valla aladel Baldone mõisale 461, Baldone kirikumõisale 252, Baldone metsavalitseja mõisale 162 ja Mercendorfa mõisale 330 hektarit maad. Aastal 1924 liideti senised Baldone ja Mercendorfa vallad uueks ühiseks Baldone vallaks, mille vallamaja asus Baldones aadressil Rīgas ielā 67. Aastal 1935 oli Baldone valla pindala 304 km² ja seal oli 2113 elanikku, sealjuures Baldones 307 elanikku.

Aastal 1945 moodustati vallas Baldone ja Mīlupe külanõukogud. Vald ise likvideeriti aastal 1949. Aastal 1950 sai Baldone töölisasula staatuse. Aastal 1954 liideti Baldone vallaga likvideeritav Mīlupe külanõukogu, aastal 1963 Ķekava külanõukogu kolhooside "Mežvidi" ja "Sarkanais daugavietis" alad. Aastal 1977 liideti sellega veel osa Baldone alevi alasid. Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald, mis aastal 1991 liideti Baldone linnaga kui selle maaterritoorium. Aastal 2008 moodustati neist aladest Baldone piirkond, aastal 2010 moodustati vald piirkonna koosseisus taas. Aastal 2021 ühendati vald ja piirkond Ķekava piirkonnaga.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Mercendarbe mõisa häärberi uksed. Kohaliku kaitse all on Priednieki keskaegne kalmistu. Regionaalse kaitse all on Ķipāļi keskaegne kalmistu, Urli muinaskalmed, Ziedoņi keskaegne kalmistu ehk Hauaküngas või Katkukalmistu, ja Caunase linnamägi.

Looduskaitse all on Kausi tamm, Pauls Galenieksi Baldone dendropark Rozītēs, Mezvidi pärn, Viesuļi tamm, Sturme saar, Mercendarbe pärnaallee, Vilšķērsti tammed, Šaugalese tamm ja Čokase tamm. Valda jääb ka mitu nimetut põlispuud. Valla territooriumile jääb Vanagkalnsi looduspark. Vallas asub ka 38,72 hektari suurune Ceplīši soo hoiuala.

Vallas on kolmteist küla. Staatusega vidējciems on Mercendarbe 132 elanikuga aastal 2005, ja Vārpas 169 elanikuga aastal 2018. aastal 2022 oli seal 149 elanikku. Neli küla on staatusega skrajciems: Pulkarne 65 elanikuga aastal 2005, Skurbenieši 18 elanikuga aastal 2005, Spaļenieki 15 elanikuga aastal 2005 ja Stūri 23 elanikuga aastal 2005. Staatusega mazciems on kolm küla: Riekstukalns 29 elanikuga aastal 2005, Kākauļi ja Sūnupes 40 elanikuga aastal 2018. Ülejäänud külad on staatusega vasarnīcu ciems: Kažoki 8 elanikuga aastal 2013, Misa 24 elanikuga aastal 2013, Rozītes ja Sarma 22 elanikuga aastal 2013. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.