BMW E3
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2024) |
| BMW E3 | |
|---|---|
 | |
| Tootja | BMW |
| Tootmine | 1968–1977 |
| Järeltulija | BMW 7. seeria (E23) |
| Kere tüüp | 4-ukeline sedaan |
| Paigutus | eesmootor-tagavedu |
| Mootor | 2,5–3,3 L M30 R6 bensiinimootor |
| Disainer | Wilhelm Hofmeister, Giovanni Michelotti |
BMW E3 on luksusauto, mida tootis BMW aastatel 1968–1977. See oli esimene BMW mudel, mis kandis E-tähisega tehase arenduskoodi (saksa keeles Entwicklungscode, hiljem on kasutatud F- ja G-koodide seeriat). E3 oli BMW esimene luksusklassi (F-segmendi) sedaan. Peamisteks konkurentideks Saksa turul olid Mercedes-Benzi W108/W109 ja W116 seeria ning Opeli KAD-seeria (Kapitän/Admiral/Diplomat), teistest Euroopa tootjatest Jaguar XJ ja Fiat 130.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Taust ja arendus
[muuda | muuda lähteteksti]1963. aastaks oli BMW jõudnud kindlale järjele: väikeauto 700 ja sportsedaanid 1500/1800 (Neue Klasse) läksid hästi müügiks, mistõttu suutis BMW esimest korda pärast Teist maailmasõda aktsionäridele dividende maksta. Seevastu V8-mootoriga lipulaevad 501/502 (2600/3200) olid suhteliselt kallid ja aegunud ning nende tootmine lõpetati. Kui Neue Klasse sedaanid ja uued 02-seeria kaheukselised kupeed saavutasid suurt müügiedu ning BMW majandusraskustest väljus, hakati uuesti kavandama luksusklassi autot.
Kulude kokkuhoiu nimel otsustati uue V8-mootori arendamisest loobuda. Selle asemel disainiti autole uus ridakuuene M30-mootor, mis põhines Neue Klasse sedaanidel kasutatud M10 neljasilindrilise mootori baasil, kuid ei olnud pelgalt kahe silindri lisamine. Aprillis 1968 esitleti esimest prototüüpi.[1]
Disain
[muuda | muuda lähteteksti]Auto disaini lõid BMW peadisainer Wilhelm Hofmeister koos Giovanni Michelottiga. Eesmärgiks oli pakkuda sõitjatele rohkem ruumi ja mugavust kui Neue Klasse sedaanidel, kuid samas keskenduda pigem juhi kui tagaistme sõitjate vajadustele. Uueks disainielemeniks said neli esivaatesse integreeritud esituld, mis jäid BMW tunnusmärgiks mitmeteks kümnendiks. Auto tootmine nõudis uut keevitustehast BMW Müncheni tehases. Vaatamata uudsele disainile kujunesid arenduskulud vaid umbes 70 miljoni margani (DEM), vähem kui pool eeldatust.[2]
Mudelid ja mootorid
[muuda | muuda lähteteksti]Tootmise algus (1968–1970)
[muuda | muuda lähteteksti]E3 tootmine algas augustis 1968 kahe mudeliga: 2500 ja 2800. Mudel 2500 kasutas 2494 cm³ mootorit (110 kW/150 hj) hinnaga 15 485 DEM, mudel 2800 aga 2788 cm³ mootorit (125 kW/170 hj) hinnaga 17 250 DEM. Mõlemad mootorid olid varustatud kahe Solex Zenith 35/40 INAT karburaatoriga. Saadaval oli neljakäiguline manuaal- või kolmekäiguline automaatkäigukast.
1969. aasta Euroopa aasta auto valimisel tuli E3 77 punktiga Peugeot 504 järel teiseks.[3]
Uued mudelid (1971–1974)
[muuda | muuda lähteteksti]1971. aastal lisandusid uued mudelid: aprillis 3.0S (2985 cm³, 132 kW/180 hj, 19 980 DEM) ja septembris 3.0Si (sama mootor Bosch D-Jetronicu kütuse sissepritsega, 147 kW/200 hj, 22 690 DEM).
Märtsis 1974 lisandus tippmudel 3.3L, millel oli 10 cm pikem teljevahe ja 3295 cm³ mootor (140 kW/190 hj, 37 550 DEM). See oli karburaatoriga ja võimsus oli väiksem kui 3.0Si mudeli oma, kuid suurema pöördemomendiga, võimaldades mugavamat sõitu võrreldes BMW tavapärase sportlikuma iseloomuga. Hind oli võrreldes baasmudeliga 2500 (20 540 DEM) peaaegu kahekordne.[2]
Mudeliuuendus (1975–1977)
[muuda | muuda lähteteksti]1975. aastal toimusid suuremad muutused. Mudeli 2800 tootmine lõpetati, selle asemele tuli pika teljevahega 2.8L, lisaks tuli müügile 3.0L. Mudel 3.3L sai Bosch L-Jetronicu kütuse sissepritse ja uue tähisena 3.3Li, millega võimsus suurenes 145 kW/197 hj-ni. Ka 3.0Si hakkas kasutama L-Jetronicut, kuigi võimsus langes 143 kW/195 hj-le.
Tootmise lõpp
[muuda | muuda lähteteksti]Viimased E3 autod toodeti veebruaris 1977. Märtsi lõpus maksid mudelid 2500 25 450 DEM, 2.8L 29 550 DEM, 3.0S 30 400 DEM, 3.0L 32 550 DEM, 3.0Si 33 200 DEM ja 3.3Li 46 500 DEM. Automaatkäigukast lisas hinnale 1580 DEM (välja arvatud 3.3Li, mis oli saadaval ainult automaatkäigukastiga). Mais 1977 vahetas E3 välja 7. seeria (E23), millest sai BMW luksusklassi autode üldnimetus.
Kokku toodeti 1968–1977 aastatel 222 000 autot, millest 93 363 oli mudel 2500, 40 160 mudel 2800, 51 544 mudel 3.0S, 6 565 mudel 3.0Si, 5 036 mudel 2.8L, 22 310 mudel 3.0L, 1 622 mudel 3.3L ja 1 401 mudel 3.3Li.
USA turg
[muuda | muuda lähteteksti]USA turule jõudis E3 1969. mudeliaastal mudelitega 2500 (5286 dollarit) ja 2800 (5886 dollarit). Mudel 2800 oli parema varustusega: täisnahast istmetega, elektriliste akende ja elektrilise katuseluugiga.
1971. mudeliaastaks lisandus BMW USA importija Max Hoffmani soovil Bavaria, mis põhines 2500 konfiguratsioonil, kuid kasutas 2800 mootorit. See pakkus rohkem võimsust väiksema kaaluga ilma 2800 luksusvarustuseta, hinnaga 5555 dollarit. Bavariat peetakse BMW sportlike sedaanide eelkäijaks, ühendades hea kiirenduse, sportliku juhitavuse ja ruumikuse. 1972. mudeliaastaks sai Bavaria kolmeliitrise mootori ning müügile jõudis 3.0S.
1975. aastal asendus Bavaria E12 5. seeria 530i mudeliga, samal ajal tuli 3.0S asemele kütuse sissepritsega 3.0Si (1975–1976), mille hinnad olid vastavalt 13 752 ja 14 640 dollarit.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Vorstellung des BMW Sechszylinder Prototyps". BMW. 5. aprill 1968. Vaadatud 1. jaanuaril 2024.[alaline kõdulink]
- 1 2 Logoz, Arthur (1971). "BMW 2500/2800". Auto-Universum 1971. Kd XIV. Verlag Internationale Automobil-Parade AG. Lk 69–76.
- ↑ "Car of the Year". www.caroftheyear.org. Vaadatud 9. detsembril 2025.