Mine sisu juurde

Ašuug

Allikas: Vikipeedia
Ašuug Alesker Aserbaidžaani margil
Dživani-nimeline Armeenia ašuugide kool Jerevanis
15.–16. sajandi Armeenia ašuugi Hovhannes Tlkurantsi käsikiri[1]

Ašuug (aseri keeles aşıq, türgi keeles aşık, farsi keeles عاشیق āšiq, armeenia keeles Աշուղ ashugh, gruusia keeles აშუღი ashughi) on müstikust trubaduur või rändlaulik Türgis, Aserbaidžaanis, Gruusias, Armeenias või Iraanis. Ašuugide klassikaline pill on baglama ehk saz, teatud tüüpi lauto. Nende laulud on pooleldi improviseeritud.

Ašuugide traditsioon Anatoolia, Aserbaidžaani ja Iraani turgi kultuurides põlvneb turgi rahvaste šamanismist.[2] Muistseid ašuuge hüüti mitmesuguste nimedega nagu bakši (baxşı), dede (dədə) ja uzan või ozan. Neil oli tähtis roll oma rahva suulise pärimuse, ühise väärtussüsteemi ja pärandkultuuri säilitamises. Rändlaulikud kuuluvad ka tänapäeval Aserbaidžaani, Iraani Aserbaidžaani ja tasandikuturkmeenide, Türgi ja Turkmenistani maa- ja rahvakultuuris, kus neid kutsutakse bakši'deks.

2009. aasta septembris arvati Aserbaidžaani ašuugide muusikatraditsioon UNESCO mittemateriaalse kultuuripärandi nimekirja.[3]

Etümoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Sõna ašuug tuleneb araabia sõnast ašeq (عاشق) ja tähendab armunut. Vahel kasutatakse seda ka mehenimena.

Kuulsaid ašuuge

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Eva-Maria Barwart. Armenische Volksmusik. Tradition einer christlichen Minderheit im Wandel der Zeit. — 2009. — С. 82
  2. "ashik,shaman"DASTAN GENRE IN CENTRAL ASIA; European University Institute, Florence, Italy (vaadatud 10. augustil 2006)
  3. Today.az. Azerbaijan’s ashug art included into UNESCO list of Intangible Cultural Heritage. 01 October 2009
  • Г. Тарведян "Армянские ашуги"
  • А. Кочарян "Армянская народная музыка", М.-Л., 1939
  • Л. М. Мсерианц "Ашуги" Литературная энциклопедия, Изд-во Ком. Акад., 1930
  • В. Кривоносов "Ашуги Азербайджана" Советская музыка 4/1938
  • А. Мирахмедов "Избранное" kogumikus "Антология азербайджанской поэзии", Bakuu, 1963, I köide

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]