Mine sisu juurde

Avro Avian

Allikas: Vikipeedia
Avro Avian IVM
Bert Hinkleri Avro Avian Queenslandi muuseumis Brisbane'is Austraalias
Tüüp õppelennuk
Tootja Avro
Riik Suurbritannia
Tootmisaastad 1929
Toodanguarv u 190
Meeskond 2
Pikkus 7,39 m
Tiivaulatus 8,53 m
Tiivapindala 22,8 m2
Tühimass 456 kg
Maksimaalne stardimass 691 kg
Mootor 105 hj, A.D.C Cirrus Hermes I
Tippkiirus 169 km/h
Reisikiirus 145 km/h
Lennulagi 3800 m
Lennukaugus 579 km

Avro Avian oli Briti kerglennukite perekond, mis olid projekteeritud ja ehitatud Avro poolt 1920. ja 1930. aastatel. Kuigi tegemist oli igati korralike ja kaasaegsete lennukitega, jäid nad kommertsedult de Havilland Mothile ja tema järglastele alla.

Arendus ja tootmine

[muuda | muuda lähteteksti]

Avro 581 Avian prototüüp projekteeriti ja ehitati Lympne'i kerglennukite konkursil osalemiseks, mis toimus septembris 1926. Selle puidust kere pärines Avro 576 autožiirolt, kuid oli tavaliste biplaan tiibadega ja 70 hj (50 kW) Armstrong Siddeley Genet mootoriga. Lennuk esines hästi, kuid langes mootoririkke tõttu konkursilt välja. 1927. aasta alguses vahetati selle algne mootor 85 hj (63 kW) ADC Cirrus vastu, nimetati Avro 581A ja müüdi Bert Hinklerile.

Seeriatootmisse jõudnud lennuk sai nimeks Avro 594, sellest ehitati mitmeid versioone, mis olid peamiselt varustatud Cirruse mootoritega. Keevitatud terastorudest kerega versioon valmis aastal 1929 ning sai nimeks Avro 616 Avian IVM. Sellest versioonist valmis umbes 190 eksemplari, mis oli ka suurim seeria.

Avro Aviani toodeti litsentsi alusel Kanadas Ottawa Car Manufacturing Company tehases Ottawas Ontario provintsis ja Ameerika Ühendriikides Whittesley Manufacturing Co. tehases Bridgeportis Connecticuti osariigis.

Avian IV SE-ADT Arlanda Stad kaubanduskeskuses Stockholm-Arlanda lennujaama lähedal Rootsis
  • Avro 581 Avian – esimene prototüüp, mootor 70 hj (52 kW) Armstrong Siddeley Genet.
  • Avro 581A – muudetud esimene prototüüp, 85 hj (63 kW) ADC Cirrus ja vähendatud ulatusega tiivad.
  • Avro 581E – veelgi muudetud Avro 581A pikamaa lendudeks, uued tiivad ja modifitseeritud kere.
  • Avro 594 Avian I – eelseeria lennukid, valmis kaks lennukit.
  • Avro 594 Avian II – esimene sarilennuk, 85 hj (63 kW) Cirrus II mootor, ehitati üheksa lennukit.
  • Avro 594 Avian III – muudetud mootorikinnitus ja terastorudest tiivatoed, 33 lennukit.
  • Avro 594 Avian IIIA – 95 hj (71 kW) Cirrus III mootor, 58 lennukit.
  • Avro 594 Avian IV – muudetud teliku ja kaldtüüridega, 90 lennukit.
  • Avro 605 Avian – kaks Avro 594 Avian III lennukit, mis olid ümber ehitatud vesilennukeiks.
  • Avro 616 Avian IVM – õhukeseseinalistest terastorudest raamil kerega. Jõuallikaks kas 105 hj (78 kW) Cirrus Hermes I või 100 hj (75 kW) Armstrong Siddeley Genet Major, umbes 190 lennukit.
  • Avro 616 Sports Avian – vähendatud aerodünaamilise takistusega võidusõiduversioon, 16 lennukit.
  • Avro 616 Avian IVA – Charles Kingsford Smithi jaoks ehitatud kauglennu ainueksemplar, kandis nime Southern Cross Junior, jõuallikaks 120 hj (90 kW) de Havilland Gipsy II mootor, lisakütusepaak ja suurema ulatusega tiivad.
  • Avro 616 Avian V – samuti Charles Kingsford Smithi jaoks ehitatud kauglennuk, kandis nime Southern Cross Minor. Bill Lancaster üritas sellel lennata üksi Inglismaalt Lõuna-Aafrika Vabariiki ja hukkus sellel katsel.
  • Avro 625 Avian Monoplane – alltiivaga monoplaan versioon, ehitati kaks lennukit.

Kasutus Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti lennuvägi ostis 1929. aastal kuus Avro 616 Avian IVM lennukit hävituslendurite treeninglennukeiks. Need kandsid tehasenumbreid 363–368 ning said Eestis pardanumbrid 116–121. Lennukid olid Armstrong Siddeley Genet Major mootoritega.

Algul kuulusid lennukid Lennukooli teenindanud 9. eskadrilli koosseisu, 1930. aastal läksid äsjaloodud 3. üksiku lennudivisjoni koosseisu, mille iga salk sai omale kaks Aviani treeninglennukeiks. Üks õnnetuses purunenud Avian (nr 117) ehitati Aviotöökojas sisuliselt uuesti ning võeti arvele kui uus lennuk (nr 153).

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]