Avaliku sektori audit

Avalik sektor on ühiskonna struktuuri üks olulisemaid ja vajalikumaid elemente, mille eesmärk on stabiilsuse ja jätkusuutliku riigi arengu tagamine, kriisis olevate tööstusharude taastumisele kaasa aitamine ning riigi positsiooni maailmaturgudel tugevdamine. Seetõttu oodatakse ka avaliku sektori organisatsioonidelt avalikkuse teenimist ja avalike teenuste pakkumist, eetilise valitsemise põhimõtte järgimist ning suure hulga seaduste ja määruste täitmist. Kontrollimaks, et kõik oleks korrektne ning seaduspärane on aga vaja kontrollimehhanismi, mis tagaks õiguspärase tegutsemise.

Läbipaistvaks ja usaldusväärseks olemine on oluline komponent avaliku sektori eksisteerimiseks. Selleks kasutatakse avaliku sektori siseaudiitorite teenuseid, mille põhieesmärk on anda kindlustunne. Lisaks on avaliku sektori siseauditi funktsioon kontrollida avalike ressursside kasutamist, suurendada juhtide vastutust seoses avalike vahendite kasutamisega ja finantsandmete usaldusväärsuse testimine.

Siseauditeerimine on sõltumatu, kindlust ja nõu andev ning objektiivne tegevus, mille peamiseks eesmärgiks on lisada väärtust organisatsiooni tegevusele ning ka seda täiustada. See aitab saavutada organisatsiooni eesmärke, kasutades selleks korrakohast ja süsteemset lähenemist, hindamaks ja täiustamaks riskide juhtimise, kontrolli- ja valitsemisprotsesside mõjusust. See hõlmab ka tegevusi, mis suurendavad usaldust valitsuse vastu ja soodustavad õiglast teenuse osutamist

Avaliku sektori üksus vs avaliku sektori ühing

Avaliku sektori üksuseks peetakse Eesti Vabariiki avalik-õigusliku juriidilise isikuna, riigiraamatupidamiskohustuslast, riigi tulundusasutusi, kohaliku omavalitsuse üksuseid ja avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid. Lisaks äriühinguid, sihtasutusi, mittetulundusühinguid, konsolideerimisgruppe, mille puhul on enamusosalus riigil, kohalikul omavalitsusel või avalik-õiguslikul juriidilisel isikul.

Avaliku sektori ühinguks loetakse äriühinguid, sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja konsiolideerimisgruppe, millel on avaliku sektori üksuse valitsev mõju või enamusosalus.

Avaliku sektori siseaudit

Valitsussektoris on siseaudiitori kutsetegevust korraldatud alates 2001. aastast ja vastavat õigusraamistikku on vajadusest tulenevalt pidevalt kaasajastatud. Siseaudiitori kutsetegevuse korraldamist reguleeriv õigusraamistik kohalikes omavalitsusüksustes kehtestub alates 2013. aastast.

Euroopa Liidu toetusi ja välisabi taotlevate, saavate, kasutamist korraldavate ja järelevalve eest vastutavate isikute tegevuse auditeerimine ning Euroopa Pettustevastase Ameti (European Anti-Fraud Office) ametliku koostööpartneri ülesannete täitmine on teised siseauditeerimisega seotud tegevusvaldkonnad valitsussektoris.

Avaliku sektori siseauditi struktuuri saab üldiselt klassifitseerida tsentraliseeritud või detsentraliseeritud mudeli alusel.

Tsentraliseeritud mudelis on rahandusministeeriumil oluline roll eelarve koostamisel, ministeeriumidele vahendite eraldamisel ning töötajatele ametkondadesse paigutamisse.

Detsentraliseeritud mudeli korral võtab iga ministeerium täieliku vastutuse oma eelarve kulutamise eest ning selle asjakohaste auditite ja turvameetmete tagamise eest.

Mudelite valikul peab arvestama, et info peab olema õigeaegne, objektiivne ning ammendav, mis võimaldab võtta vastu õigeid otsuseid:

• programmide maksumus;
• programmide finantseerimise põhimõtted;
• saavutused;
• protsessid ja tegevused tulemuste saavutamiseks;
• mõju hindamine, mis võib anda kasulikku tagasisidet ja parandusmehhanisme.

Eelnevast järeldub, et siseaudit on juhtimise ja finantsjuhtimise protsessis oluline komponent, kuna see mõjutab strateegilisi otsuseid ning annab kindlustunde avaliku sektori organisatsioonide sisekontrolli keskkonna tõhususe osas ja suudab välja tuua tõhususe suurendamise võimalused. Siseauditi mehhanismide vormi mõjutab avaliku sektori keerukus ja suurus.

Common Body of Knowledge viis 2015. aastal läbi uuringu, mille tulemusena leiti, et siseaudit loob enim organisatsioonile väärtust järgmistes olukordades:

• sisekontrollisüsteemi vastavuse ja tõhususe tagamine (arvas 86% vastanutest);
• ettepanekud organisatsiooni täiustamine (55%);
• organisatsiooni riskijuhtimise protsessi tagamine (53%);
• õigusaktide järgimise tagamine (50%);
• juhtkonna teavitatud ja nõustamine (40%).
  

Audiitortegevuse õiguslik alus

Audiitortegevuse seadus jõustus 2010. aastal ning võeti vastu eesmärgiga viia auditi nõuded vastavusse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu auditi direktiiviga 2006/43/EÜ.

Audiitortegevuse seadus reguleerib muuhulgas ka avaliku sektori üksuste siseaudiitorite tegevuse õiguslikke aluseid, mille alusel on avaliku sektori siseaudiitor isik, kes on saanud valdkonna eest vastutava ministri otsusega avaliku sektori üksuse või ühingu siseaudiitori kutsetaseme.

Avaliku sektori siseaudiitori kutseeksam ja CGAP sertifikaat

Avaliku sektori üksuses võib iseseisvalt tegeleda siseaudiitori kutsetegevusega ainult avaliku sektori üksuse siseaudiitor või siis ka atesteeritud siseaudiitor. Tulenevalt audiitortegevuse seadusest peab avaliku sektori üksuse siseaudiitor sooritama kaks kutseeksamit- siseaudiitori eriosa avaliku sektori siseaudiitori alamosa ja avaliku õiguse eriosa eksami. Lisaks peab avaliku sektori üksuse siseaudiitoril olema rahandusministri otsusega antud avaliku sektori üksuse siseaudiitori kutsetase. Lisaks avalik-õiguse eriosale peab avaliku sektori üksuse siseaudiitoril olema sooritatud CGAP (sertifitseeritud avaliku sektori siseaudiitor). Avaliku sektori üksuse siseauditi aruande allkirjastamise õigus on siseaudiitoril isiklikult. Juhul kui avaliku sektori üksusega sõlmitakse leping siseaudiitori kutsetegevuseks mõne teenuse osutajaga, siis nii teenuse osutaja poolse kui siseaudiitori aruandele annab allkirja kas atesteeritud siseaudiitor või avaliku sektori üksuse siseaudiitor.

Institute of Internal Auditors (IIA) standardid reguleerivad nõudeid siseaudiitoritele kutsealaste sertifikaatide omandamiseks. Certified Government Auditing Professional ehk CGAP sertifikaat annab õiguse avaliku sektori organisatsioonide siseauditi aruannete väljaandmiseks ja kinnitamiseks. CGAP sertifikaadi saamiseks on vaja sooritada eksam. Eksam koosneb 115 valikvastustega küsimustest, mille lahendamiseks on aega 2 tundi ja 55 minutit. Eksam on kas eesti või inglise keeles ning neid viiakse läbi IAA koostööpartneriga Pearson VUE testimiskeskustes üle maailma. Eesti Siseaudiitorite Ühing on Eestis IIA ametlik koostööpartner ning toetab inimesi CGAP sertifikaadi omandamiseks.

Lisaks on IIA andnud välja juhendi “Unique Aspects of Internal Auditing in the Public Sector” ehk siis juhendi unikaalsetest aspektidest avalikus sektoris. Juhend aitab avalikus sektoris töötavatel siseauditi juhtidel, kuid ka üldisemalt siseaudiitoritel mõista paremini avaliku sektori olemust, eripärasid, valitsemistavasid ning nende mõjusid siseauditile. Lisaks aitab juhend hinnata organisatsioonide võimekust olla juhtimises eetiline ning annab näpunäiteid, kuidas eetilisus ka säilitada olukorras, kus poliitiline surve võib kallutada vastupidisele.

Avaliku sektori ühingu siseaudiitor peab sooritama mainitud kutseeksami eriosa. Avaliku sektori ühingus võib siseaudiitorite kutsetegevusega tegeleda iseseisvalt ainult siseaudiitor. Juhul kui avaliku sektori ühinguga sõlmitakse leping siseaudiitori kutsetegevuseks mõne teenuse osutajaga, siis nii teenuse osutaja poolse kui ka siseaudiitori aruande peaks allkirjastama kas atesteeritud siseaudiitor või avaliku sektori siseaudiitor.

Kutsetegevuseks loetakse siinkohal organisatsioonisisest protsessi, mis peaks aitama organisatsioonil saavutada enda eesmärke, mis on sõltumatu ja objektiivne, annab nõu ja kindlust ning on kavandatud organisatsioonile väärtust lisama.

Avaliku sektori siseaudiitori täiendamise kohustus

Avaliku sektori siseaudiitoril on audiitortegevuse seadustest tulenevalt kohustus enda teadmiste pidevaks täiendamiseks. Selleks on sobilikud koolitused, mis peaksid olema korraldatud Audiitorkogu või ESAÜ poolt. Lisaks sobivad ka ESAÜ, Audiitorkogu või ka siseaudiitorite kutsekomisjoni tunnustusega täiendõppes. Nimekirja tunnustatud koolitajate kohta kinnitab Audiitorkogu. Koolituse kestuseks peab olema vähemalt 20 akadeemilist tundi aastas. Lisaks lasub siseaudiitoril ka kohustus enda täiendõppest Rahandusministeeriumile raporteerida Audiitortegevuse registri vahendusel (kord aastas hiljemalt veebruari kuuks).