Ataste õpetajate seminar
Ataste õpetajate seminar oli Järvamaal Atastes asunud pedagoogikaõppeasutus, mis tegutses aastail 1837–1854.
Asutamine ja järelevalve[muuda | muuda lähteteksti]
Seminari asutamine sai teoks tänu ringkonnale haridusküsimustes liberaalselt meelestatud Järvamaa mõisnikele Esna mõisaomaniku Alexander von Grünewaldti eestvedamisel ja rahvahariduse ministri loal. Õppeasutuse asupaigaks renditi Ataste mõis ning moodustati kolmeliikmeline seminari järelevalve komitee. 1844. aastal saatis Eestimaa rüütelkond seminari omal kulul 12 kasvandikku ning sai õiguse nimetada õppeasutusele omalt poolt kaks kuraatorit.[1] Õppetöö ja järelevalve poolest allus kool riiklikele organitele, neilt aga toetust ei saanud.
Direktorid ja õpetajad[muuda | muuda lähteteksti]
Seminari direktoriks sai Järva-Peetri kirikuõpetaja Karl Matthias Henning, kes teostas järelevalvet õppeasutuse tegevuse üle. Seminari tegelikuks juhatajaks ja õpetajaks kogu selle tegevuse vältel oli Johann Reinhold Jürgens (1798–1879), Säreverest pärit kangru poeg, kes oli oma teadmised pedagoogikast omandanud Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminaris. Seminari abiõpetajana töötas Karl Koch (suri 1859) [2]
Õppetöö[muuda | muuda lähteteksti]
Õppetöö seminaris kestis kolm aastat, oli eestikeelne ja tasuta. Õppeaineteks olid usuõpetus, lugemine, laulmine ja nooditundmine, kirjutamine, aritmeetika, geograafia, ajalugu, käsitöö, viiuli- ja orelimäng, soovi korral sai õppida ka saksa keelt. Seminari tegevuse lõpus 1853. aastal lisandusid ortograafia, grammatika, kirikulugu.[3] Seminar pidi kasvandikele andma teadmisi ka igapäevatöödes, majapidamisviisides, aiapidamises ja puutöös. Õppimise kõrval pidid seminari kasvandikud tegema tööd ka Ataste karjamõisas. Pedagoogiline praktika toimus seminari harjutuskoolis.
Õpilased[muuda | muuda lähteteksti]
Esimesed 12 õpilast saadi peamiselt õppeasutust ülalpidavatest mõisatest, alates 1848. aastast saatis Atastesse 12 õpilast omal kulul õppima ka Eestimaa rüütelkond. Õpilasi võeti vastu iga kolme aasta tagant, kui eelmised olid lõpetanud. Kokku omandas Ataste seminaris aastail 1837–1854 koolmeistri hariduse umbkaudu 70 talupojaseisusest kasvandikku, kellest enamik asus tööle Põhja-Eesti talurahvakoolides.[4]
Seminari sulgemine[muuda | muuda lähteteksti]
Seminar lõpetas tegevuse 1854. aastal, mil möödus Ataste karjamõisa rendilepingu tähtaeg. Seminari varandus ning õpetaja Karl Koch viidi üle Kuudale, kus samal aastal alustas tegevust Kuuda õpetajate seminar.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti kooli ajalugu. 1. köide. 13. sajandist 1860. aastateni. Tegevtoimetaja E. Laul. Tallinn: Valgus, 1989, lk 487.
- ↑ Aarma, L., Talvoja, R., Viitkar, Ü. Kuuda seminar 150. Ülevaade ja lühielulood. Juuru: Mahtra Talurahvamuuseum, 2004, lk 20–21.
- ↑ Eesti kooli ajalugu. 1. köide. 13. sajandist 1860. aastateni. Tegevtoimetaja E. Laul. Tallinn: Valgus, 1989, lk 485-486.
- ↑ Eesti kooli ajalugu. 1. köide. 13. sajandist 1860. aastateni. Tegevtoimetaja E. Laul. Tallinn: Valgus, 1989, lk 486.