Arvo Tinni

Allikas: Vikipeedia

Arvo Tinni (17. juuni 1935 Keila17. jaanuar 2023) oli eesti päritolu Austraalia teeinsener.

Arvo Tinni elutee sarnaneb teiste eesti sõjapõgenike omaga: algul transiitlaager Saksamaal, siis väljarändamine Austraaliasse.

1950. aastal, vaevu 15-aastaselt ja umbkeelsena uuel kodumaal Austraalias maabunud Arvo töötas end tippu, aga jäi selle käigus Eesti patrioodiks.

1959. aastal lõpetas ta Uus-Lõuna-Walesi Ülikooli tsiviilinsenerina.[1]

1959. aastast töötas Arvo Tinni teedeehituses. Aastatel 1960–1990 Uus-Lõuna-Walesi osariigi Maanteeametis, sealhulgas 1985–1990 peainsenerina. 1990. aastal asutas ta oma ettevõtte Tinni Management Consulting. Aastatel 1995–2011 nõustas ettevõtet Abigroup Contractors Pty Ltd.[1]

Ta rajas mitmeid unikaalseid objekte, kiirteid, sildu ja ehitisi. Üks keerulisemaid ja mastaapsemaid tema juhitud projekte oli Warringah' kiirtee Põhja-Sydneys. Tinni ise ei nimetanud end teeinseneriks, vaid betoonimeheks, sest betoon oli tema sõnul parim ja tänuväärseim materjal teede ja sildade ehitusel.

Üks Tinni viimaseid ja tähelepanuväärsemaid töid on 40 kilomeetrit pikk monoliitne betoontee. See tähendab, et tee on üks terviklik ja katkematu betoonlint, mille laius on 12 meetrit ja pikkus 40 kilomeetrit. 2005. aastal valminud neljarealine Sydney ringtee osa M7 on ühtlasi ka kõige suurem ja kallim taristu, mille rajamises Tinni osales; selle ehitusmaksumus oli ligi kaks miljardit dollarit. Tähelepanuväärseks teeb aga M7 mitte ainult hind, vaid et teist temasugust põhimõtteliselt maailmas pole. Teelõigul M7 on 144 silda ja 38 viadukti ning see kulmineerub Austraalia keerukaima liitumisega järgmise kiirteega.

Tinn oli Austraalia Betoonteede Ühingu asutajaliige ja endine direktor, Rahvusvahelise Betoonteede Assotsiatsiooni liige ja Eesti Betooniühingu auliige.[1]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema teine abikaasa (aastast 2000) oli Malle Tohver Tinni.[2]

Arvo Tinni lemmikütlus oli: "Inseneridel ei ole probleeme – on ainult väljakutsed!"[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 "IN MEMORIAM – Arvo Tinni (17.06.1935 – 17.01.2023)". www.ehitusuudised.ee. 25. jaanuar 2023. Vaadatud 27. jaanuaril 2023.{{netiviide}}: CS1 hooldus: url-olek (link)
  2. Meie Kodu nr 40, 20. okt. 2010, lk 1.