Arvo Tinni

Allikas: Vikipeedia

Arvo Tinni (sündinud 1935. aastal Keilas) on eesti päritolu Austraalia teedeinsener.

Arvo Tinni elutee sarnaneb teiste eesti sõjapõgenikega. Algul transiitlaager Saksamaal, siis väljarändamine Austraaliasse. 1950. aastal, vaevu 15-aastaselt ja umbkeelsena uuel kodumaal Austraalias maabunud Arvo töötas end tippu, aga jäi selle käigus Eesti patrioodiks. Juba 1959 alustas Arvo Tinni karjääri teedeehituses ning töötab seal tänaseni. Ta on rajanud mitmeid unikaalseid objekte, kiirteid, sildu ja ehitisi. Üks keerulisemaid ja mastaapsemaid tema juhitud projekte oli Warringah kiirtee Põhja-Sydneys. Tinni ise nimetab end mitte isegi teeinseneriks vaid betoonimeheks, sest betoon on tema sõnul parim ja tänuväärseim materjal teede ja sildade ehitusel.

Üks Tinni viimaseid ja tähelepanuväärsemaid töid on 40 kilomeetrit pikk monoliitne betoontee. See tähendab, et tee on üks terviklik ja katkematu betoonlint, mille laius on 12 meetrit ja pikkus 40 kilomeetrit. 2005. aastal valminud neljarealine Sydney ringtee osa, mis kannab nime M7, on ühtlasi ka kõige suurem ja kallim taristu, mille rajamises Tinni karjääri jooksul osales, makstes ligi kaks miljardit dollarit. Tähelepanuväärseks teeb aga M7 mitte ainult hind, vaid et teist temasugust põhimõtteliselt maailmas pole. M7 peal on 144 silda ja 38 viadukti ning ta kulmineerub Austraalia keerukaima liitumisega järgmise kiirteega.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]