Arvo Tinni

Arvo Tinni (17. juuni 1935 Keila – 17. jaanuar 2023) oli eesti päritolu Austraalia teeinsener.

Arvo Tinni elutee sarnaneb teiste eesti sõjapõgenike omaga. Algul transiitlaager Saksamaal, siis väljarändamine Austraaliasse.

1950. aastal, vaevu 15-aastaselt ja umbkeelsena uuel kodumaal Austraalias maabunud Arvo töötas end tippu, aga jäi selle käigus Eesti patrioodiks.

1959. aastal lõpetas ta Uus-Lõuna-Walesi Ülikooli tsiviilinsenerina.^[1]

1959. aastast töötab Arvo Tinni teedeehituses. 1960. aastast 1990. aastani töötas ta Uus-Lõuna-Walesi osariigi Maanteeametis. 1985. aastast kuni 1990. aastani töötas ta seal peainsenerina. 1990. aastal asutas ta oma ettevõtte Tinni Management Consulting. 1995. aastast kuni 2011. aastani nõustas ettevõtet Abigroup Contractors Pty Ltd.^[1]

Ta on rajanud mitmeid unikaalseid objekte, kiirteid, sildu ja ehitisi. Üks keerulisemaid ja mastaapsemaid tema juhitud projekte oli Warringah' kiirtee Põhja-Sydneys. Tinni ise nimetab end mitte isegi teeinseneriks, vaid betoonimeheks, sest betoon on tema sõnul parim ja tänuväärseim materjal teede ja sildade ehitusel.

Üks Tinni viimaseid ja tähelepanuväärsemaid töid on 40 kilomeetrit pikk monoliitne betoontee. See tähendab, et tee on üks terviklik ja katkematu betoonlint, mille laius on 12 meetrit ja pikkus 40 kilomeetrit. 2005. aastal valminud neljarealine Sydney ringtee osa, mis kannab nime M7, on ühtlasi ka kõige suurem ja kallim taristu, mille rajamises Tinni karjääri jooksul osales, makstes ligi kaks miljardit dollarit. Tähelepanuväärseks teeb aga M7 mitte ainult hind, vaid et teist temasugust põhimõtteliselt maailmas pole. M7 peal on 144 silda ja 38 viadukti ning see kulmineerub Austraalia keerukaima liitumisega järgmise kiirteega.

Tinn on Austraalia Betoonteede Ühingu asutajaliige ja endine direktor, Rahvusvahelise Betoonteede Assotsiatsiooni liige ja Eesti Betooniühingu auliige.^[1]