Arutelu:Vitalism

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Füüsikalistest jõududest erinemine on liiga nõrk. Definitsiooni tuleb täpsustada. Andres 19. september 2010, kell 10:07 (EEST)

..Kas vitalism on arusaam bioloogias või oli (ekslik, kummutatud) arusaam bioloogias (ja filosoofias)? Nimelik (arutelu) 21. august 2019, kell 10:53 (EEST)

Sellist arusaama teaduses praegu ei ole, filosoofias võib-olla on. Andres (arutelu) 21. august 2019, kell 14:21 (EEST)

Minu meelest Wöhleri tulemus ei kummuta vitalismi. Andres (arutelu) 21. august 2019, kell 14:24 (EEST)

Siin on kaks erinevat asja. Vitalism teaduses (bioloogia) või täpsemalt selle ajaloos ja vitalism filosoofias. Filosoofilist vaadet ei saagi kummutada ja meil kõigil on omad meelepärased vaated nii suurtes kui väikestes asjades..subjektiivsed nö. Teaduslik lähenemine püüdleb aga miski üldisema poole. Teadus püüab jõuda võimalikult objektiivsete tõdemusteni ja teisalt tähendab see, et teaduslikule vaatele pretendeerivat tõekspidamist peab saama kummutada, kui faktid räägivad järjekindlalt selle vastu. Tõesti, ega Wöhleri tulemus ei kummutanudki vitalismi. See oli lihtsalt esimene ootamatu leid, mis tolleaegse parima akadeemilise arusaama (et elusorganismides olevaid erinevaid aineid ja ühendeid saab luua vaid elusorganism..miski müstilise, erilise elujõuga..vis vitalis) ilmselgelt kahtluse alla seadis. Orgaaniline aine tollases tähenduses oligi eluslooduse ilming, üksnes bioloogilise molekuli võrdkuju. Keemia alles kujunes, olles pigem margikogumise, oletuste staadiumis. Aatom oli suht ähmane mõiste, saati siis nende sisemine loogika, seaduspärasused. Nüüd teame, et bioloogilised molekulid ongi väga keerulised. Selge, et 19. saj alguse keemia ei küündinud selleni ja pidas vastavalt orgaanilist ainet kättesaamatuks inimesele, keemikule. Kuid see vaade bioloogias pidi samm-sammult taanduma, mida enam teadus arenes. Võimaldades mõista üha täpsemini ja sügavamalt aine ehitust, selle seoseid väljaga, termodünaamikat jne. Kui tõenduspõhiste teadmiste hulk jõuab mingi teatava kriitilise piirini, katselist mõõdetavat argumenti koguneb piisaval hulgal, siis teaduses pole põhjust kinni hoida teooriast, milles puudub selline seletusjõud ja katse praktiline kompetents. Antud juhul selgus, et orgaanilised molekulid (biomolekulid tänapäevases tähenduses) alluvad sellesama keemia ja füüsika (loodus)seaduspärasustele, ega ole alus neid kuidagi väljapoole neid seadusi nö. metafüüsilisse staatusesse arvata. Filosoofias aga on palju erinevaid, tihti vastandlikke vaateid ja selge see, et siin mingist kummutamisest rääkida ei saa. Sest katseid ei tehta, teooriad on vaid kvalitatiivsed, sõnalised. Teaduses aga kehtib nõue - facta non solum verba.

Lause artiklis võiks olla näiteks: Vitalism oli arusaam 19. sajandi bioloogias. Või vitalism on ajalooline mõiste 19. saj bioloogiast. Või tuleks teha kaks eraldi alajaotust (artiklit?) vitalism bioloogias ja vitalism filosoofias? vms Nimelik (arutelu) 22. august 2019, kell 12:34 (EEST)

Ma arvan, et kahte artiklit pole tarvis teha. Ma arvan, et me ei saa teadusliku ja filosoofilise vitalismi vahele selget piiri tõmmata. Aga praegu pole ühemõtteliselt öeldud, kas neovitalism on osa vitalismist. Andres (arutelu) 22. august 2019, kell 19:56 (EEST)

Nõus. Nimelik (arutelu) 23. august 2019, kell 22:25 (EEST)