Neovitalism

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Neovitalism on vaateviis bioloogias, mis kujunes 19. sajandi lõpul ja oli mõjukas 20. sajandi alguse bioloogia filosoofias.

Neovitalism kujunes reaktsioonina lihtsustatud mehhanitsistlikule arusaamale organismidest, mis levis 19. sajandi teisel poolel seoses biokeemia ja biofüüsika kujunemise esimeste sammudega. Mehhanitsitlike arusaamade kohaselt on kõik eluavaldused seletatavad universaalsete füüsikaseadustega. Neovitalistide meelest on aga olemas spetsiifiliselt elusolendeis ilmnevad jõud ja nähtused.

Neovitalism sarnaneb mõneti Aristotelese vitalistlike arusaamadega. Samuti toetus neovitalism 17. ja 18. sajandi vitalismile.

Neovitalismi algatavaks kirjutiseks oli Gustav Bunge artikkel aastal 1887. Tuntuimaks neovitalismi esindajaks oli Hans Driesch.

Neovitalistlike vaadete populaarsus bioloogias hääbus 1930ndail.

Neovitalismile lähedaste vaadetega on filosoofid Henri Bergson, Georges Canguilhem, Gilles Deleuze, Hans Jonas.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Bunge, Gustav 1887. Vitalismus und Mechanismus. In: Bunge, Gustav, Lehrbuch der physiologischen und pathologischen Chemie. Leipzig: F.C.W.Wogel, 3–15.