Arutelu:Villem Ernits
"Ta oli tuntud oma korratu riietumise tõttu, mis ei võimaldanud teda tõsiselt võtta, hoolimata tema keelteoskustest ja teadmistest." - Kui see on objektiivne hinnang, mitte kellegi isiklik arvamus, kas siis tõesti mitte keegi ei võtnud teda tõsiselt? Ja mida yldse tähendab "korratu riietumine" - lips viltu ja kuuenööp vales augus? See ei ole entsyklopeediline stiil.--Oop (arutelu) 17. veebruar 2013, kell 14:44 (EET)
No näiteks siit-sealt leitud vihjeid üldtuntud asjaolude kohta:
Nägin siis, et Ariste Ernitsat teisel korrusel asunud töötuppa ei lasknud, vaid ajas temaga juttu trepil istudes. Mõni on mulle selle kohta hiljem lausunud, et Ariste naine Erna ei lubanud Ernitsal nende puhastesse tubadesse tulla. ... Kettuse mälestusteoseses „Tieteen matkamiehena. Kaksitoista ensimmäistä retkeä” (Porvoo-Helsinki: WSOY 1945, kokku 416 lk) on mõneleheküljeline peatükk „Villem Ernits”, milles jutustatakse, kuidas autor oma kolmandal reisil Eestisse kohtus 1911. aasta jaanipäeva paiku Jõe vallas julgelt ja päris arusaadavalt soome keelt rääkiva terava mõistusega poisi Ernitsaga, kelle sooviks oli saada professoriks. See pisut räbaldunud („vähän resuinen”) koolivormis noormees oli just lõpetanud gümnaasiumi. Soome keelt oli ta õppinud raamatuist. Ka Aino Kallas on oma mälestusis märkinud Ernitsa suurte teadmiste ja laialdase haarde kõrval tema kummalist riietust ja omamoodi käitumist. Ernits aga polnud pahane tema räpakat välimust kritiseerinud kirjarahva peale. http://kultuur.elu.ee/ke505_ernits.htm
Assikvere näiteringi etendatud näidendis on aga episood sellest, kuidas Villem Ernits kodukanti kolhoosiesimehe jutule tuleb. Ta on peas kulunud kaabu, ühes käes pang ja teises vana portfell. Villem Ernitsa märkimisväärsest ükskõiksusest oma väljanägemise ja riiete suhtes on räägitud mitmeid lugusid. Kui Ernits Helsingisse karskuskongressile esinema läks, osteti talle sabakuub ja paluti teda saatnud tudengineidudel vaadata, et ülikonna sabad ei kortsuks (episood Ernitsa-teemalisest näidendist). Omalaadne riietumisstiil oli ka üks põhjusi, mis Villem Ernitsat ei tahetud kokku lasta Eestit külastanud ja ülikooli aulas kõne pidanud Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneniga. http://www.vooremaa.ee/contents.php?cid=1007042 --IFrank (arutelu) 6. detsember 2013, kell 20:00 (EET)
Nojah, asi on selles, et korratust riietusest ei järeldu tingimata tõsiseltvõetamatus. Umbes säärase alatooniga muide on sedasama Vikipeedia lauset kommenteeritud ka 22. novembri (k.a) Tartu Postimehes. Pikne 6. detsember 2013, kell 20:27 (EET)
- Siis tuleks üles otsida mingi trükitud autoriteet ja teda sõna-sõnalt tsiteerida. Ma ise kuulsin Tartus õppides mingeid legende Ernitsa kohta, aga neid ma sõna-sõnalt ei mäleta ja need pole nagunii viidatavad. Mingil mõistaandmise tasandil olen Ernitsa kohta siit-sealt lugenud ja kuulnud, aga jälle ei anna korralikku viidatavat lauset välja. Minu arust Kettunen on mingis Akadeemias selle tõsiseltvõetamatuse kohta midagi kirjutanud, nii et sealt saaks tsiteerida. Järgmisel nädalal üritan üles leida, vist 2005. ja 2006. aasta. --IFrank (arutelu) 6. detsember 2013, kell 20:50 (EET)
Jah, see mitte tõsiselt võtmine on liiga üldsõnaline, see ei tähenda suurt midagi. Korratu riietus aga on minu meelest vaieldamatu fakt, isegi kui seda pole täpsustatud. Andres (arutelu) 9. detsember 2013, kell 13:13 (EET)
Tema kohta oleks veel palju muud kirjutada. Andres (arutelu) 9. detsember 2013, kell 13:15 (EET)
Remsu artiklis on ka temast kirjutatud. --IFrank (arutelu) 3. mai 2014, kell 23:29 (EEST)
"Ta oli tuntud oma välimusele mitte tähelepanu pööramise poolest." Kas see on nüüd nii väga oluline? Võib-olla. Aga siis võiks kirjutada ka sellest, et Ernits julges ka Nõukogude korra ajal avalikult tõtt rääkida. 1952. aastal toimus Tartu Ülikooli aulas Gustav Naani toimetatud "Eesti NSV ajaloo" arutelu. Villem Ernist küsis: "Aga kuhu ta Vabadussõja jätnud olete?" Saalis valitses selle peale haudvaikus. Velirand (arutelu) 13. detsember 2014, kell 01:02 (EET)
- Palun kirjuta. Mina ei ole sellest kuulnud.
- See välimuse asi ei ole väga oluline, aga ta oli sellegipoolest selle poolest tuntud. Andres (arutelu) 13. detsember 2014, kell 01:45 (EET)
- Tuleks ikkagi mainida, neid eri allikaid, kus sellele seigale tähelepanu juhitakse, on lihtsalt nii palju (loen just nüüd katkeid Aaviku "Ideepest", ka seal osutab autor sellele. Ja nimelt: "Riietuselt on ta armetomam kui mõni vaene talusulane (see käib nyydsel ajal pyhapäeviti paremin riides), nii et mõjub naeru-väärsena. Ta ei pane oma välimusele mingit rõhko. Seetõtto ta on neruväärne ja sellasena kahjostab ka asja, mida ta ajab (näiteks karskusliikumist). Tema riietusest ja esinemisest räägitakse naljakaid anekdoote.").Miacek (arutelu) 5. juuni 2018, kell 20:31 (EEST)