Arutelu:Vabariigi Valitsuse korraldus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ma leian, et seda, et tegu on üksikaktiga, tuleb mainida juba esimeses lauses, muidu on definitsioon eksitav. Ma püüdsin parandada, aga ei leidnud sobivat sõnastust. (Andres) 194.150.65.18 23. detsember 2016, kell 10:28 (EET)

Mõistan, et eelistaksid, et alati oleks kohe esimeses lauses ja ühe lausega antud genus-differentia tüüpi definitsioon, mis näitaks nii kuuluvuse kui liigierisuse. Ma leian samuti, et kus see on otstarbekas ja võimalik, seal võiks see nii ka olla. Aga kus see muudaks lause liiga kohmakaks või lohisevaks, siis seal ei ole see tingimata hädavajalik ega ole ka eksitav kui liigierisus selgub näiteks teises või kolmandas lauses. Oluline on, et see erisus oleks artiklis selgelt välja toodud. Artiklis esitatav 'definitsioon' (kui seda sellisena käsitleda) ei pea olema alati ühelauseline. Praegu ongi nii, et esimene lause näitab ära kuuluvuse ja teine lause erisuse. Ja tegelikult on Vikipeedias väga palju artikleid väga erinevatest valdkondadest, kus esitlus on sarnane. Paar näidet. Karulauk on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast. Aga ka murulauk ja rohulauk on mitmeaastased sibultaimed liilialiste sugukonnast laugu perekonnast. Ehk esimene lause näitab ära rühmakuuluvuse ja selleks, et aru saada nende laukude erisustest, tuleb ikkagi edasi lugeda. Konventsioon on üks rahvusvahelise lepingu vorm. Ja järgmine lause selgitab, milliseid rahvusvahelisi lepinguid nimetatakse konventsioonideks. See viimane näide on küll ka minu kirjutatud, ent tookord see sul silma ei riivanud. Aga sarnaseid näiteid on Vikipeedias ja Wikipedias, aga ka trükientsüklopeediates (sh EE) tegelikult väga palju. Ehk selline praktika on laialt levinud ja aktsepteeritud.--VillaK (arutelu) 23. detsember 2016, kell 13:25 (EET)
Ma ei loe kõiki artikleid, ja eriti mitte kõiki Sinu artikleid, sest usun, et kirjutad hästi.
Kõik näited ei ole ühesugused, mõnes on vääritimõistmise oht hulga suurem kui teises. Ma ei vaidlusta seda, et varem on kuidagi sarnaselt tehtud, aga eeskuju ei pruugi olla hea. Kõik lugejad ei ole kursis kõigi konventsioonidega. Sellepärast tuleb minu arvates leida võimalikult lollikindel lahendus.
Ma saan aru, et järgmine lause on mõeldud definitsiooni jätkuna, aga sellisel juhul oleks minu arvates palju selgem, kui ka see oleks esimeses lõigus.
Oleks ju päris lihtne kirjutada "õigusakti" asemel "üksikakt". Artikkel "üksikakt" seletaks lahti, millega tegu on. Siis saaks ka järgmist lauset lühendada. Andres (arutelu) 23. detsember 2016, kell 14:58 (EET)
Teine võimalus oleks kirjutada "õigusakti" asemel "õigusakti liik", "üks õigusakti liikidest" vms. Siis ei oleks vääritimõistmist. Andres (arutelu) 23. detsember 2016, kell 15:03 (EET)
OK, õigusakti liik.--VillaK (arutelu) 23. detsember 2016, kell 15:09 (EET)