Arutelu:Välismaa ettevõtete loend

Kes neid loendeid täiendama hakkab? --Epp 8. aprill 2012, kell 01:48 (EEST)

Vikipedistid. Sama loogika alusel võiks nõuda, et ka nt kõik mäed oleksid yhes alfabeetilises loendis. Otsesõnu öeldes: ei poolda kustutamist. --Oop (arutelu) 8. aprill 2012, kell 13:20 (EEST)

On mägede loend ja Eesti mägede loend, välismaa mägede loendit ei ole. Andres (arutelu) 8. aprill 2012, kell 23:55 (EEST)

Jah, parem oleks kyll teha loendid riikide kaupa, aga seda kisa ei jõua siis keegi ära kuulata. --Oop (arutelu) 9. aprill 2012, kell 02:25 (EEST)

Kui keegi tahab riikide kaupa teha, las siis teeb (siis aga tuleb paika panna kriteerium). Vaidluse all on koondloendi otstarbekus. Andres (arutelu) 9. aprill 2012, kell 08:50 (EEST)

Ega see koondloend väga otstarbekas ei ole küll. Ühelt poolt on meie kriteeriumid tähelepanuväärse Eesti ja väljamaa ettevõtte osas ikka väga erinevad, mis muudab selle koondjubina ikka ääretult ebaühtlaseks. Teisalt, kui lugeja midagi otsib, siis talle oleks selline Eesti/välismaa jaotus reeglina palju mugavam. Iseäranis muidugi veel geograafiliste objektide puhul.

Lisaks ei ole mingit mõtet dubleerida: sellist lahendust ei ole vaja, kus ettevõtteid peaks kahte loendisse toppima. Eesti/väljamaa jaotus võimaldab seda vältida.

See mägede loend on ka jabur. Seal võiks samasugune jaotus olla. Pealegi ei ole Eestis mitte ühtegi reaalset mäge – me lihtsalt nimetame iga väiksemat küngast mäeks.

Andres, palun põhjenda üldse, et mis vajadus on ühe koondloendi järele. See Vikipeedia algusaegadest pärit komme näib vähemalt mulle väga aegunud ja võrdlemisi ebavajalik. Lisaks on nende haldamisega alaline probleem. Iseäranis meil, kuna puudub komme nende sisu üle kontrollida. Ivo (arutelu) 9. aprill 2012, kell 11:55 (EEST)

Koondloend on koht, kust saab kõik korraga tähestiku järjekorras. Sinna saab asju lisada ning ka varustada lisaandmetega. See, et kõik on koos tähestiku järjekorras, on eelis kategooriate ees. "Aegunud" ja "võrdlemisi ebavajalik" on abstraktne sõnastus, millel pole sisu. Loendeid on tarvis sarnaseks otstarbeks nagu kategooriaid, lisaks saab neid koostada nii, et sees on ka kirjutamata artiklid. Loend ei ole põhimõtteliselt lahtine selles mõttes, et seal on ikkagi ainult need ettevõtted, millest võiks artikli kirjutada. Neid on lõplik arv. Probleemid tulevad ikka sellest, et meil on vähe tegijaid. Kategooriate haldamine on minu meelest keerulisem, sest neid tuleb ühtelugu ümber teha.

Mis mõttes on mägede loend jabur? Et seal on sees ka künkad, sealhulgas Eesti omad? Eesti mägede loend on küll problemaatiline, kuid dubleerimist kuigi palju pole, sest seal ei ole ainult üksikud künkad.

Minu meelest ei ole dubleerimine iseenesest halb. Lihtsalt tülikas on üht asja mitmesse loendisse kanda. Aga nagu Sa isegi ütled, loendid ei ole ainult sissekandmiseks, vaid neid tuleb ka ennetavalt koostada. Hea on, kui on eri alusel koostatud loendeid.

Ma ei näe põhjust, miks peaks Eesti ja välismaa ettevõtetele olema erinevad kriteeriumid.

Ma ei saa aru, miks Eesti ja välismaa jaotus lugejale mugavam on kui jaotus Eesti ja üldloendi vahel. "Välismaa" vastu on esitatud argument, et eesti Vikipeedia on eestikeelne, mitte Eesti vikipeedia. Andres (arutelu) 10. aprill 2012, kell 00:35 (EEST)

minu meelest võiks koondloend olla ja mulle meeldiks seda jooksvalt täiendada kyll.

riikide kaupa loendite täiendamine on juba tylikam, aga neid riikide kaupa loendeid võiks minu meelest ka tegema hakata. on ettevõtteid, mida on keeruline riikide vahel jagada. Swedbank tuleb panna Baltimaadesse, Rootsi, USA-sse, Hongkongi ja vist veel tosinasse riigipõhisesse loendisse (neil vist oli 19 riiki kokku).

seepärast täiendaksin riikide kaupa loendeid, sh Eesti ettevõtete loendit, alles teises järjekorras.

välismaa ettevõtete loendisse võib juba praegu kanda suure osa Eesti suuremaid kontserne (Premia Foods juba on). sestap oskan selle kohta kõige vähem midagi arvata ja sellega kõige vähem midagi pihta hakata. -- Ohpuu (arutelu) 11. aprill 2012, kell 14:19 (EEST)

1. "Loend ei ole põhimõtteliselt lahtine selles mõttes, et seal on ikkagi ainult need ettevõtted, millest võiks artikli kirjutada. Neid on lõplik arv." Jah, aga kogu maailma ettevõtete puhul on see yhes jorus loetlemiseks ebamõistlikult suur arv. Kuigi lõplik. 2. "Ma ei näe põhjust, miks peaks Eesti ja välismaa ettevõtetele olema erinevad kriteeriumid. " Samu kriteeriumeid kasutades on meil valida kahe võimaluse vahel: kas kirjutada yldse ainult umbes kymnest Eesti ettevõttest (ehkki Eesti yhiskonna kontekstis on tähelepanuväärsed palju enamad) või uppuda maailma ettevõtetesse (millest enamikul pole Eesti yhiskonnas ja kultuuris mingit tähtsust). 1990. aastate alguse Eesti pangad on meie oludes kõik tähelepanuväärsed, aga kui me hakkame kirjutama kõigist samas suurusjärgus Aafrika ettevõtetest, siis võime kõik kuni surmani yksnes sellega tegelda. See on nagu kõigi taevakehade loend. Deklaratsioon "Ma ei näe" on antud juhul kyll ysna lyhinägelik. --Oop (arutelu) 10. aprill 2012, kell 15:01 (EEST)

1. No meil on siin mitu loendid, mis jaotuvad õige mitme lehekülje vahe. 2. Ma ei näe põhjust, miks me ei võiks Aafrika ettevõtetest kirjutada, kui nende kohta on piisavalt infot ja kellelgi huvi nendega tegelda. Meil ei ole kuskile kiiret ega valmis saamise tähtaega. Taevakehadega sama lugu. Loend ei pea olema valmis. Andres (arutelu) 11. aprill 2012, kell 08:44 (EEST)

Olgu, las see loend olla, aga seda ei hakata jooksvalt täiendama, nagu ka mitte Eesti ettevõtete loendit. Andres (arutelu) 10. aprill 2012, kell 00:36 (EEST)

Kui küsid, et miks on mägede loend jabur, siis vaata kasvõi nime "Eesti mägede loend". Olukorras, kus meil tegelikult mägesid ei ole, on igati arusaadav "Välismaa mägede loendi" puudumine, sest neid Eesti künkaid ei tohiks ka üldises mägede loendis lihtsalt sees olla (kuigi praegu on) ja seega olekski see sisuliselt loend välismaa mägedest.

Kuidas saad sa öelda, et Eesti ja välismaa ettevõtete vahel ei tohiks olla erinevaid kriteeriume? Kui me hakkaks näiteks inglise viki kriteeriume rakendama, siis peaks Eesti ettevõtete loendit tugevalt kärpima, sest paljud väiksemad lihtsalt ei ole mingit pidi tähelepanuväärsed (st. meile on tähelepanuväärsed, teistele mitte). Sama kehtib ka näiteks inimeste kohta. Meil on lubatud artiklid võrdlemisi vähemolulistest isikutest, sest lihtsalt Eesti kontekstis peame neid piisavalt olulisteks ja kajastamist väärivatest.

See "eesti Vikipeedia on eestikeelne, mitte Eesti vikipeedia" jääb mulle hämaraks. Palun selgita. Siin saab väga edukalt rääkida riigipõhisest jaotusest. Isegi kui kuidagi kultuuripõhiselt läheneda, nagu keele puhul teha võiks, siis me ei ole ikkagi Prantsusmaa (nt. meil ei peeta iga eesti keelt rääkivat inimest automaatselt eestlaseks). Ehk mida ma tahan öelda on see, et kirjanikke võib lahterdada keelekuuluvuse järgi, aga ettevõtted tegutsevad geograafilistel alustel.

See jooksev täiendamine on minu arvates niigi suuresti mõttetu. Loendist on kasu ainult siis, kui sellega on eelnevalt tõsiselt tööd tehtud ja see peaks suuresti välistama sellise hilisema täiendamise. Meil on tööd tehtud ainult mõnes kitsas valdkonnas (nt ajaloos Madise poolt vms). Need, mida nt Epp täiendada armastab, on üsna viletsal järjelt – tihti lausa nõnda poolikud, et ma isiklikult peaksin paremaks, kui neid ei oleks (rääkimata sellest, et nendega tegelemisele kulub üksjagu ressursse, aga see tegelemine on valedel alustel). Mulle näivad need justkui pooleliolevad artiklid, kus suur osa vajalikust infost on puudu ja osa on aegunud, aga külastale esitleme neid kui tervikuid. Samas puudub nende koostajatel igasugune soov loenditega tõsiselt vaeva näha ja neile näib nagu iga uue artikli sisse kandmine on üks väga-väga oluline ülesanne. Tõesti, mida ma peaksin sellest arvama?

Ivo (arutelu) 10. aprill 2012, kell 02:23 (EEST)

Selles vaidluses ma toetan Ivot. Meie vikipeedia on küll eestikeelne, kuid ühtlasi ka Eesti vikipeedia ja sellepärast arvan, et Eestiga seonduvale peaksid kehtima teistsugused tähelepanuväärsuse tingimused kui Eestiga mitteseonduvale. Taivo 10. aprill 2012, kell 14:00 (EEST)

Mägede loendis on sees ka tähelepanuväärseid künkaid ja muidu kõrgemaid kohti, millest on artikleid. Võib ju ka teha küngastest eraldi loendi, aga eesti üldkeeles nimetatakse ka künkaid mägedeks, nii et võib-olla see pole vajalik.

Eesti mägede loend päriselt pealkirjale ei vasta. Võib ju arutada selle ümbertegemist.

Minu meelest me ka praegu ei rakenda erinevaid kriteeriume. Lihtsalt kriteeriumidele mitte vastavad ja piiripealsed on enamasti Eesti omad.

"Ei ole Eesti entsüklopeedia" on nende argument, kelle meelest "välismaa" on kohatu.

Maadesse kuuluvuse määramine tekitab probleeme, kus rohkem, kus vähem. Mitte et peaks sellest tingimata loobuma.

Minu meelest Vikipeedia loendid ei pea olema täielikud. See tähendab, nad on loendid ka siis, kui nad on ebatäielikud. Paljudel juhtudel peaksid loendis olema täpselt need asjad, mis väärivad artiklit. Leian, et jooksev täiendamine on vajalik, sest loendid teenivad osalt ka sama otstarvet mis kategooriat. Kui loendites on puudusi, siis tuleb neid kõrvaldada. Selles suhtes kategooriatega vahet pole, ka seal on puudusi. Loendis võiks tõesti asjad juba enne sees olla, kui artikkel tuleb, ja mõne loendi puhul see sageli ka nii on. Aga ei saa ju lihtsalt nõuda, et loendiga töötatakse. Peab olema keegi, kellel on huvi ja mahti seda teha. Just sellepärast on uute loendite tekitamine problemaatiline, et siis tuleb puudustega kohti juurde. Mina armastan täiendada neidsamu loendeid mis Epp. Minu meelest võtavad kategooriad rohkem ressursse kui loendid. Mina jätaks kategooriad ära, oleks kohe tööd palju vähem:) Loendi algusesse võib ju kirjutada, et tegu on ebatäieliku loendiga. See, et loendi koostajatel puudub soov loenditega tõsiselt vaeva näha, on minu meelest ebaõiglane etteheide. Keegi ei jõua kõigega tõsiselt vaeva näha, olgu soovi kui palju tahes. Andres (arutelu) 11. aprill 2012, kell 08:44 (EEST)

Võib-olla tasuks kokku leppida, mis asi on loend ja mis asi kategooria, mis on kummagi mõte ja eesmärk (lugeja seisukohalt) ning mille poolest nad teineteisest erinevad. Võib-olla selle asemel, et mitmesuguste lehekülgede all arutelu arendada, teha vastav teema üldise arutelu alla. Minu arvates saaksid kirjutajad/toimetajad oma väheseid ressursse efektiivsemalt rakendada, kui ei tehtaks dubleerivaid tegevusi, st ei peetaks korraga sama otstarvet täitvat loendit ja kategooriat. Me ju võistleme, kes rohkem, kes vähem, endast palju suuremate keeltega.

Täpselt samuti nagu artikkel peaks ideaalis andma objektist igakülgse ülevaate, võiks sama teha loend. See tähendab, loendi puhul võiks taotleda seda, et ta on täielik. Pakun sellise definitsiooni: "loend on kõigi objektide hulk, mis rahuldavad teatavat tingimust X". Iga loendi puhul peaks siis olema määratud või kokku lepitud, mis on see tingimus X. Kui praktilistel põhjustel on mõni loend mittetäielik, võiks selle alguses olla kirjas, mis see tingimus X antud loendi puhul on. Kui keegi soovib loendit käsitsi täiendada - palun, aga võiks olla kõigile selge, mis tingimust objekt rahuldama peab, et ta sinna loendisse kuuluks. See lihtsustaks ka kõigil teistel loendi täiendamist. Näiteks aitaks kriteeriumi eelnev paikapanemine vähendada või välistada praegu tekkinud diskussioone välismaa või Eesti ettevõtete kohta. Nõue, et "peaksid loendis olema täpselt need asjad, mis väärivad artiklit" vastab pigem kategooriale kui loendile. Rainerk32 (arutelu) 11. aprill 2012, kell 10:16 (EEST)

Ma pean sellist loendite ükshaaval täiendamist täiesti ebavajalikuks, kuna palju kiirem, lihtsam ja loendi terviklikkuse suhtes kasulikum meetod oleks kohe välja otsida ja loendisse kanda need nimetused, mille kohta artiklit vaja oleks. Samuti on võimalik loendit alati kategooriat appi võttes täiendada (mingi ajaperioodi järgi loend üle kontrollida ja kategooriatele pilku heites vaadata, et millised olemasolevad artiklid loendist puuduvad ... samas oleks see ka automatiseeritav). Rääkimata sellest, et mõned artiklid jäävad alati nii lisamata, kui nendega ükshaaval tegeletakse.

Seejuures olen nõus sellega, et kategooriatega tegelemine võtab rohkem ressursse kui loendite kallal töötamine. Kuna kategooriad pakuvad aga palju lisafunktsioone (alates navigeerimisest kuni masinloetavuseni), siis peaks nendega tegelemine olema prioriteetne. Lisaks: iga valdkonnaga, millega jõuame enam-vähem valmis, võtab kategooria tegelikult üle ka praktiliselt ainukese loendi eelise – selle, et loendisse saab kanda puuduvaid artikleid. Pärast seda kaotab loend sisuliselt oma väärtuse, kui tal see kunagi oli (st loendiga oli enne piisavalt tööd tehtud, et see eelis tekitada: midagi ükshaaval lisades see eelis ei teki). Seda muidugi juhul, kui loendil pole mingit täiendavat väärtust (nt loend, mis järjestab suurima turuväärtuse, käibe ja/või töötajate arvuga ettevõtted).

See "valedel alustel loendikoostamine" häirib mind ka seetõttu, kuidas seda praegu rakendatakse. Puudub tolerants teistsuguste lähenemisviiside suhtes, ei väärtustata vajadust loendeid üle kontrollida ja pidevalt nähvatakse inimestele, et kandku oma tekitatud artiklid loenditesse. Nagu ma juba välja tõin, siis praegune meetod ei ole loendite kvaliteedi seisukohast sugugi kõige parem ning tööjõu kasutamise seisukohast sugugi kõige otstarbekam. Miks ei võiks siis seda lähenemist muuta?

Samuti olen nõus sellega, mida Rainerk32 välja tõi. Meil esineb loendite puhul kohati ka seda probleemi, et jääb täiesti arusaamatuks, et mis sellesse kuuluma peaks. Samas jääb vajaka diskusioonist, selle parandamiseks. Hästi paistis see välja ka sõjanduse loendi juures, mis oli ikka nii jube, et raske on leida sõnu selle kirjeldamiseks. Milline oli aga Epu reaktsioon, kui ma seda parandama hakkasin. Isegi selle ettevõtete teema juures kirjutas veel, et "Sõjanduse puhul Sa juba nullisid teiste varasema töö ja viskasid lihtsalt asju minema" (täitsa tõsi, et viskasin: sinna oli topitud igasugu jama, mis ei läinud üldse loendi teemaga kokku ja selle säilitamiseks tuli luua mitu alamloendit). Ime ka miks ma väga tihti loendite juurde sattuda ei soovi.

Kordaksin samas ka Toomase eelnevat kommentaari: "Loendid, mille juures pole mingeid selgitavaid ja täpsustavaid tekste on üleüldse suhteliselt mõttetud ja mina neid Vikipeedias orienteerumiseks ei kasuta".

Lihtsalt märkusena Andresele: arvestades sinu doktoritöö teemat on kuidagi huvitav, et sa kategooriate suhtes nii vaenulik oled.

Ivo (arutelu) 11. aprill 2012, kell 12:48 (EEST)

See on tõsi, et loendit on võimalik tagantjärele kategooriate järgi täiendada (ja miks mitte ka ümberpöördult). (Nii loendi kui ka kategooria juures peaksid olema lingid vastavalt kategooriatele ja loenditele.) Loendist võivad mõned olemasolevad artiklid olla välja jäänud, kuid varem või hiljem jõuavad nad ikka loendisse.

Eelnevalt välja selgitada, milliseid artikleid vaja on, ei saa täpselt, vaid ainult ligikaudselt. See selgub ikka siis, kui artiklit püütakse kirjutada. Selleks vajalik uurimistöö tuleks rakendada eelkõige artiklite kirjutamisele. Ja see võib osutada väga mahukaks tööks. Üldjuhul ei ole see kiirem ega lihtsam.

Kategooriate peamine eelis loendite ees on minu meelest see, et kategooria lisamiseks ei ole tarvis artiklist väljuda. Teine eelis on hierarhia automaatse tekitamise võimalus. (Hierarhiline ülesehitus teeb aga ka kategooriad ebaülevaatlikuks põhjusel, millest Epp allpool räägib.) Täpselt samuti võiks öelda, et kui töö on lõpule viidud, siis võib kategooriad asendada loenditega. Ja nad võib ka kohe asendada loenditega. Loendid on paindlikumad. Kategooriate süsteemi muutmine on palju tülikam kui loendite süsteemi muutmine, sest muutmine peab toimuma igas artiklis eraldi. Ja puudub ette paika pandud ja kirjeldatud kategooriate süsteem, süsteemi muutmise vajadus on sisse kirjutatud. Seetõttu mulle tundub, et ressursikulud on liiga suured ja kasu liiga väike.

Inimeste tähelepanu juhitakse ka vajadusele artiklitele kategooriaid määrata. Inimest, kes ühesse või teisesse ei usu, ei maksa tõesti sundida nendega tegelema.

Eri lähenemisviiside puhul tuleks otsida lahendus, mis võimaldaks eri lähenemisviise.

Loendite ülekontrollimine on üks vajalik töö paljude teiste hulgas. Inimeste prioriteedid on lihtsalt erinevad.

Loendi juures on kindlasti oluline, et oleks selge, millist laadi asjad sinna kuuluma peaks (kuigi üksikjuhtudel ei pruugi see ikkagi olla selge). Aga enam-vähem kõigi loendite puhul on ju eeldatud, et sisse kantakse ainult piisavalt tähelepanuväärsed asjad. Ja tähelepanuväärsuse üle ei saa loendi koostaja ainuisikuliselt otsustada. See täpsustub hiljem.

Sõjanduse mõistete loendi puhul oli selge, et sinna peavad jääma üldmõisted ning ülejäänud asjad tuleb mujale viia, kuid puudus kokkulepe, kuidas seda teha. Sinu lahendusele on kaks etteheidet. Esiteks on uute loendite pealkirjad niisugused, et nad eeldavad võib-olla liiga suurt asjatundmist. Teiseks Sa jätsid välja lennukite, autode ja laevade margid vms, sest need on vastavates loendites olemas, kuid seos sõjandusega läks kaotsi. Mul ei ole kindlat seisukohta Sinu lahenduse otstarbekuse kohta, aga häiriv on see, et Sa surusid selle jõuga läbi, püüdmata teistega kokku leppida.

Loenditele on selgitavaid ja täpsustavaid tekste alati võimalik lisada. Andres (arutelu) 12. aprill 2012, kell 03:41 (EEST)

ma ei ole põhimõtteliselt nõus väitega, et "loendist on kasu ainult siis, kui sellega on eelnevalt tõsiselt tööd tehtud ja see peaks suuresti välistama sellise hilisema täiendamise".

ettevõtete kontekstis: ei ole võimalik teada, milliseid ettevõtteid homme või tuleval aastal asutatakse, millised varem asutatud ettevõtted muutuvad yletuleval aastal tähelepanuväärseks (nt Twitter, Facebook). mägedega võrreldes on ettevõtted palju pysimatumad nähtused. Eestiski lõppes hiljaaegu umbes kaheaastane pankrottide laine, mille ajal ja järel on tekkinud hulk uusi tähelepanuväärseid ettevõtteid ja tegevuse lõpetanud hulk vanemaid. ettevõtete loend saabki syndida ainult jooksva täiendamise kaudu.

yldisemalt — tõsiselt tööd võib teha ka hiljem, mitte ainult "eelnevalt". samuti võib seda tõsist tööd teha jupikaupa. ma ei tea, kas ja millal ma maailma suuremate börsiettevõtete artiklite kallal taas tõsisemalt tööd tegema hakkan. aga äkki teeb seda vahepeal ka keegi teine.

tingimuse seadmine, et mingi asi peaks juba "eelnevalt" hea olema, et ta võiks Vikipeedias olla, ei ole minu meelest Vikipeedia yldise voolava loomusega kooskõlas. tunnustan Eppu, kes systemaatiliselt loendeid täiendab. nõustun Andresega, et Vikipeedia loendid ei pea olema täielikud. nad on parasjagu nii täielikud, kui nad on, ning neid saab vähehaaval parandada. -- Ohpuu (arutelu) 11. aprill 2012, kell 14:42 (EEST)

Nõus Ohpuuga. Andres (arutelu) 12. aprill 2012, kell 03:41 (EEST)

minu meelest tuleks alustada diskussiooni selle asemel, et heita ette diskussiooni puudumist. siin lehel näiteks on diskussiooni nii palju, et ei jaksa läbi lugeda. arutan hea meelega ka loendite teemadel.

kui mõni töö on väga ebameeldiv, siis ei maksa seda vabatahtlikult ette võtta. samas ei ole viisakas teiste tehtud tööd oma hinnangutega alavääristada.

materjali kustutamine on ootuspäraselt selle lisajale ebameeldiv ja võib tunduda halvustav (samuti kui kommentaarid laadis "palun ära enam selliseid asju siia kirjuta") — tõesti on parem strateegia mõelda enne kustutamist põhjalikult, kuidas seda oleks võimalik säilitada või parandada, ymber kirjutada. vastasel korral on oht alustada toimetamissõda.

igal toimetajal tuleb vaeva näha selle nimel, et ta ei mõjuks tahtsi või tahtmatult teiste töö suhtes halvustavalt. pigem kiita aktiivsust ja selgitada, kuidas saaks paremini, mitte lakooniliselt ytelda "ära nii enam tee". oluline on kuulata teiste kaastöötajate arvamusi ja neid arvesse võtta. -- Ohpuu (arutelu) 11. aprill 2012, kell 14:53 (EEST)

Geograafilised objektid on tõesti oluliselt püsivamad, kui ettevõtted. Kui aga loendist puuduvad juba kasvõi valdav enamik top 100 suuremaid ettevõtteid, siis on see loend paratamatult õige nigel. Ettevõtete loendi juures tõesti ei pääse pidevalt vajadusest ajakohastada, aga senine areng ole kuidagi olnud selle suunatud, et seda suuremal mastaabil teostada, kuigi see peaks olema lähtepunktiks. Muidu ei ole see loend kunagi millegi poolest parem, kui kategooria.

Mingi asi ei pea "eelnevalt hea olema", aga kui teadlikult ignoreeritakse võimalust asja ühe korraga kvaliteetsemaks muuta ja jupitatakse seda lõputult ükshaaval täiendada, siis ei tule sellest loendist head asja mitte kunagi.

Aga palun võtke ette ja täiendage: [1] [2]

Ivo (arutelu) 11. aprill 2012, kell 15:05 (EEST)

Kust Sa võtad teadliku ignoreerimise? Andres (arutelu) 12. aprill 2012, kell 03:41 (EEST)

panin Ettevõtete koondloendisse puuduvad ettevõtted 100 suurema hulgast tolle inglisviki käibeedetabeli põhjal. aitäh tähelepanu juhtimast.

tervelt kolmandik oli loendis juba olemas, ytlen optimistina. pessimist ytleks, et ainult kolmandik, aga arvestades majandusteemade yldist seisu siin eestikeelses on ka kolmandik väga tubli saavutus.

hea meelega töötan selle loendiga edasi. vahest on olnud viga see, et kui ma olen teinud noid siit maalt vaadates olulisemates ja lähemates börsiindeksites sisalduvate ettevõtete aktsiate malle, siis pole kohe kandnud kõiki sealseid punaseid linke loenditesse, vaid olen kandnud ettevõtte loendisse alles seejärel, kui oli artikkel valmis. -- Ohpuu (arutelu) 12. aprill 2012, kell 06:24 (EEST)

majanduse teemade peale oleks siia eestikeelsesse Vikipeediasse hea leida vabatahtlikke kirjutajaid-toimetajaid juurde. -- Ohpuu (arutelu) 12. aprill 2012, kell 06:24 (EEST)

---

Minu arvates on loendid ja kategooriad nagu öö ja päev. Minu jaoks ei ole loendil ja kategoorial sama otstarve. Mina ei otsi kunagi midagi kategooriate kaudu, sest ei jaksa edasi-tagasi klõpsutada. Kategooriate all ei ole ju sama valdkonna asjad kõik koos, vaid pigem ühe-paarikaupa. Kui ma otsin nt skulptoreid, siis mind ei pruugi huvitada, kust maalt nad pärit on. Ja kui nt kategoorias "Soome linnad" on ainult osa Soome linnade artikleid, on see minu arust kasutu. Kui ma ei tea, mis riigis mingi mägi on, ja täpset nime ei mäleta, võin ma seda kategooriate kaudu terve päeva otsida. Kui ma tahan teada, millistest mägedest meil on artiklid, näen ma seda loendist. Kui ma tahan näha mägesid kõrguse järjekorras, näen ma seda loendist.

Meil on biograafiate loend ja asulate loend, mis on äärmiselt suured, ka taimede loend. Ja minu arvates on kõik need väga palju sisukamad ja informatiivsemad kui mis tahes kategooriate süsteem. No näiteks millist paljukorratud ja sisutut "lisaväärtust" annab Kategooria:San Diego ettevõtted?

Miks kahte loendit on lihtsam hallata kui ühte? Miks peaks sisu pidevalt üle kontrollima? Jah, probleem tekib, kui artikleid kustutatakse või teisaldatakse, aga need inimesed, kellele siselinkide süsteem on tuttav, teevad sel juhul asja korda. Teiste puhul pole midagi teha. Miks loendi sisu ebaühtlus peaks probleem olema? Siis peaks kategooriate puhul ka lisaks "tähtsuse" järgi kategoriseerima, eks. Ettevõtted pole ju juuripidi mingi maa küljes kinni, et neid peaks tingimata asukoha järgi eristama. Ja nad pole ka igavesed, et saaks korraga teha igikestva asja, mida ei peaks kontrollima, aga see peakski toimuma koos nende muudatustega, mis artiklitega tehakse.

Mina ei arva, et loendid on viletsad. Minu arvates ei pea need olema pildiraamatud ega mallikogumid või ma ei kujuta ette, mida sinna tahetakse lisada. Viletsuse jutt on minu arvates lahmimine. Mina täiendan loendeid, mis valdavalt sisaldavad kõik olemas olevaid artikleid mingis valdkonnas tegutsevatest inimestest, kohtadest või mõistetest vms. Minu jaoks on loend nagu temaatiline register. Kogu Vikipeedia on poolik, sellega võiks leppida. Ilmselt pole eriti palju loended, mis õnnestuks ühekorraga valmis teha. Vikipeedia täieneb vastavalt sellele, kuidas seda täiendatakse, ja seda pole võimalik ei ette kirjutada ega ennustada. Suuremat osa loenditest tuleb paratamatult tegevuse käigus täiendada, ja kui keegi seda tegema ei hakka, pole mõtet lõhkuda sellist süsteemi, millega tegeldakse.

Minu jaoks on see, et punaseid linke saab panna, suhtelislt väheoluline eelis. Ja millised inimesed hakkavad otsustama, milliste asjade kohta "on artiklit vaja"? See Vikipeedia, mida mina olen siiani teinud, ei tööta nii. See on muidugi tore, et leidub inimesi, kes teavad teiste eest, mis on "õigetel alustel". --Epp 11. aprill 2012, kell 13:05 (EEST)

Epuga nõus. Andres (arutelu) 12. aprill 2012, kell 03:45 (EEST)

Kas ehk keegi selgitaks, miks näiteks seda lehekülge kõlbab nimetada loendiks, aga seda lehekülge ei kõlba (vt arutelu)? Rainerk32 (arutelu) 11. aprill 2012, kell 19:02 (EEST)

Esimeses on põhikohal loend, teises on palju muud materjali. Aga pealkirja valik on tahes-tahtmata subjektiivne. Andres (arutelu) 12. aprill 2012, kell 03:41 (EEST)€